Vali keel

Kõne areng varases lapseeas (0-6)

Allolev tabel annab ülevaate sellest, kuidas väikelapse kõne kujuneb. [1], [2]

Tabelit lugedes arvesta järgnevaga:
  • Hinda lapse üldist arengut, mitte üksikuid näitajaid. Oskused kujunevad erineval ajal, kuid oluline on, et laps õpiks järjepidevalt uusi oskusi juurde[2]
  • Hinda lapse suhtlussoovi ja kõne mõistmist. Sotsiaalsed žestid (nt osutamine ja lehvitamine), pilkkontakt, koosmäng, matkimine ja kõnele reageerimine annavad sageli parema ülevaate lapse suhtlus- ja kõnearengust kui ainult sõnade hulk. [3]

Kõne- ja suhtlusoskuste kujunemine (0-6a)

Tabeli sisu on koostanud logopeed Riin Naestema[1]

VanusNormKõrvalekalle

0-6 kuud

 

9-12 kuud

Reageerib häälele. Otsib pilkkontakti. Häälitseb (koogamine, naer).

Silbiline lalisemine (nt ba-ba, da-da). Reageerib nimele. Jagab tähelepanu (vaatab vaheldumisi eset ja täiskasvanut). Kasutab sotsiaalseid žeste (osutab, lehvitab). Mõistab lihtsaid sõnu („anna“, „ei“). Võivad ilmneda esimesed tähenduslikud sõnad.

Ei reageeri häälele. Häälitsusi väga vähe. Pilkkontakt puudub.

Lalisemine puudub või on väga vähene. Ei reageeri nimele. Ei kasuta žeste. Kontaktiotsing on vähene. Laps ei pista midagi suhu või teeb seda vastumeelselt. Suu on sageli avatud, esineb süljevoolus.

12-18 kuud 5-20 tähenduslikku sõna (nt. „aua” koera kohta, „täh” aitäh asemel jne). Laps jäljendab loomahääli. Sõnaks võib lugeda ka lalinsõna, kui see käib alati kindla objekti kohta. Lalin vaheldub esimeste sõnadega. Laps mõistab rohkem kui ta räägib. Täidab lihtsaid korraldusi. Kasutab sõnu ja žeste koos. 15.–18. elukuuks ei ole tähenduslikke sõnu. Ei mõista lihtsaid juhiseid (näita, too). Ei osuta ega jaga tähelepanu. Ta ei näri üldse või närib vastumeelselt tahket toitu. Esineb süljevoolus. 
2-3 aastat Lapse sõnavaras on 50 või rohkem sõna. Ta kasutab 1-2-sõnalist lauset („iss töö” = issi on tööl). Lapse sõnavara kasvab väga kiiresti. Paljude sõnade häälikkoostis on lihtsustunud („tatto” = traktor), kõne võib olla võõrale raskesti mõistetav. Laps kutsub ümbritsevaid inimesi nende nimedega. Ta suudab oma soove ja kogemusi jagada vastavalt oma võimetele. Ta suudab meloodiaid imiteerida. Ta saab märksa rohkem aru, kui ise räägib. Lapsel on alla 20 sõna, spontaanne matkimine on vähene, ei ühenda kolme sõna.
Laps ei lõpeta oma tegevust sõna „EI“ järel, ei reageeri adekvaatselt kiitusele/ laitusele. Manipuleeriv mäng. Käitumisprobleemid. Suhtlussoov on vähene või eripärane.
3-4 aastat 4+ sõnalised laused, esimesed liitlaused. Jutustab lihtsa loo. Keerukama struktuuriga sõnu lihtsustab/ lühendab (nt „kepsup“ = ketšupi, „imine“ = inimene). Lapsele meeldib rääkida, esitab palju küsimusi. Ta räägib lelude ja loomadega. Raskusi võivad valmistada 2-3 häälikut (nt R, S, K). Võib kasutada umbes 300 sõna. Laps ühendab harva kolme sõna. Võõrastele on lapse kõne arusaamatu. Laps kasutab üksnes väga igapäevaseid sõnu. Sõnatähendused on ebatäpsed (nt „naks-naks“ = „käärid“).
Laps ei kasuta nt sõnu „minu”, „sinu”, „mina“, „sina“. Ei küsi üldse „mis see on?“. Lause on agrammatiline.
4-5 aastat Laps moodustab kuni 8-sõnalisi lauseid, moodustab liitlauseid. Võib oma kogemusest arusaadavalt rääkida. Laps võib valesti hääldada 1-2 häälikut. Kasutab erinevaid käändeid, tagasõnu. Lapse sõnavaraks loetakse u 1000sõna. Laps oskab peaaegu kõiki esemeid oma ümbrusest nimetada õige sõnaga. Määrab sõna algushääliku. Laps hääldab valesti enam kui 4 häälikut ja/ või laused on lühikesed ning agrammatilised (vale sõnajärg, ühildumisvead, sõnade ärajätmine. Sõnatähendused on ebatäpsed (nt „istu“ = diivan, „lõika“ = käärid).
Ei kuula pikemaid jutukesi, luuletusi.
5-6 aastat Laps oskab kõiki häälikuid korrektselt hääldada. Laps eksib veel vaid tüvemuutustega sõnade kasutamisel (nt „sajas” = sadas). Laps tunneb pildilt ära sündmusi, oskab neid kirjeldada. Määrab hääliku asukoha sõnas (alguses, keskel, lõpus). Laps hääldab valesti ühte või enamat häälikut ja/või kasutab lauses vale sõnajärge ja jätab mõned sõnad lausest ära/kasutab valesti. Jutustamisel on jutt seosetu, puudub põhjus-tagajärg seos. Asendab sõnu (nt teeb veega pro kastab, istuda pro diivan).
6 aasta Lapse kõne vastab keelenormile. Kirjeldamisel, jutustamisel on järjest täpsem. Saab aru lihtsast naljast, sõnamängust või mitmetähenduslikust väljendist. Hääldab valesti ühte või enamat häälikut, lause on agrammatiline, esineb sõnavara ebatäpsusi. Raskused juhiste mõistmisel või eneseväljenduses.
Koostas logopeed: Riin Naestema. [1]

Kõnearengu sõeltestid 

Sõeltest annab esmase ülevaate (mitte diagnoosi). See aitab siduda tabelis kirjeldatud arengu konkreetsete küsimustega.
Tulemusele lisa alati oma tähelepanekud: millal raskus ilmneb, kui sageli ja millistes olukordades..

Vali vanusele vastav test
18–20 kuud
(seos 1,5–2a verstapostidega)
Kui küsimustik viitab võimalikele raskustele, vaata siia: Kõne arengu toetamine.
Vaata kõiki teste

Kui sa ei tea, millest alustada, testide lehel on kõige selgem “esimene samm”.

KKK

Ei. See annab ligikaudse orientiiri. Oluline on, kas areng liigub edasi ja kas laps kasutab suhtlemiseks erinevaid vahendeid (žestid, pilkkontakt, häälitsused, sõnad). Kui mure püsib, konsulteeri logopeediga. [2]

See võib viidata kõne arengu hilistumisele. Kuid alati tasub vaadata tervikut: kas lapsel on suhtlussoov, millised on tema mänguoskused, kas ta mõistab kõnet.Kui sõnu on väga vähe, laps ei imiteeri või areng seiskub, konsulteeri logopeediga. [4]

Tavaliselt mitte. Väikelapsega suheldes tasub valesti öeldud sõna korrektselt ise üle korrata. Laps õpib jäljendamise teel. Kui väikelapselt nõuda parandamist, võib tekkida suhtlushirm, samuti läheb tähelepanu sisult vormile. Kõne täpsust võib kokkulepitud situatsioonides hakata lapsega harjutama 4-5-aastaselt. [5]

Sõeltest annab esmase hinnangu. Kui arengus on tagasilangust, lapse suhtlussoov on väga madal, laps ei mõista kõnet, lapse eneseväljendusraskused tekitavad frustratsiooni, on mõistlik konsulteerida logopeediga.

Allikad

Seotud teemad lugemiseks

Kui sa ei leia õiget märksõna, kasuta otsingut (paremas tulbas).
Logopeediakliiniku logo