Kõne areng varases lapseeas (0-6)
Allolev tabel annab ülevaate sellest, kuidas väikelapse kõne kujuneb. [1], [2]
- Hinda lapse üldist arengut, mitte üksikuid näitajaid. Oskused kujunevad erineval ajal, kuid oluline on, et laps õpiks järjepidevalt uusi oskusi juurde[2]
- Hinda lapse suhtlussoovi ja kõne mõistmist. Sotsiaalsed žestid (nt osutamine ja lehvitamine), pilkkontakt, koosmäng, matkimine ja kõnele reageerimine annavad sageli parema ülevaate lapse suhtlus- ja kõnearengust kui ainult sõnade hulk. [3]
Kõne- ja suhtlusoskuste kujunemine (0-6a)
Tabeli sisu on koostanud logopeed Riin Naestema[1]
| Vanus | Norm | Kõrvalekalle |
|---|---|---|
|
0-6 kuud
9-12 kuud |
Reageerib häälele. Otsib pilkkontakti. Häälitseb (koogamine, naer). Silbiline lalisemine (nt ba-ba, da-da). Reageerib nimele. Jagab tähelepanu (vaatab vaheldumisi eset ja täiskasvanut). Kasutab sotsiaalseid žeste (osutab, lehvitab). Mõistab lihtsaid sõnu („anna“, „ei“). Võivad ilmneda esimesed tähenduslikud sõnad. |
Ei reageeri häälele. Häälitsusi väga vähe. Pilkkontakt puudub. Lalisemine puudub või on väga vähene. Ei reageeri nimele. Ei kasuta žeste. Kontaktiotsing on vähene. Laps ei pista midagi suhu või teeb seda vastumeelselt. Suu on sageli avatud, esineb süljevoolus. |
| 12-18 kuud | 5-20 tähenduslikku sõna (nt. „aua” koera kohta, „täh” aitäh asemel jne). Laps jäljendab loomahääli. Sõnaks võib lugeda ka lalinsõna, kui see käib alati kindla objekti kohta. Lalin vaheldub esimeste sõnadega. Laps mõistab rohkem kui ta räägib. Täidab lihtsaid korraldusi. Kasutab sõnu ja žeste koos. | 15.–18. elukuuks ei ole tähenduslikke sõnu. Ei mõista lihtsaid juhiseid (näita, too). Ei osuta ega jaga tähelepanu. Ta ei näri üldse või närib vastumeelselt tahket toitu. Esineb süljevoolus. |
| 2-3 aastat | Lapse sõnavaras on 50 või rohkem sõna. Ta kasutab 1-2-sõnalist lauset („iss töö” = issi on tööl). Lapse sõnavara kasvab väga kiiresti. Paljude sõnade häälikkoostis on lihtsustunud („tatto” = traktor), kõne võib olla võõrale raskesti mõistetav. Laps kutsub ümbritsevaid inimesi nende nimedega. Ta suudab oma soove ja kogemusi jagada vastavalt oma võimetele. Ta suudab meloodiaid imiteerida. Ta saab märksa rohkem aru, kui ise räägib. | Lapsel on alla 20 sõna, spontaanne matkimine on vähene, ei ühenda kolme sõna. Laps ei lõpeta oma tegevust sõna „EI“ järel, ei reageeri adekvaatselt kiitusele/ laitusele. Manipuleeriv mäng. Käitumisprobleemid. Suhtlussoov on vähene või eripärane. |
| 3-4 aastat | 4+ sõnalised laused, esimesed liitlaused. Jutustab lihtsa loo. Keerukama struktuuriga sõnu lihtsustab/ lühendab (nt „kepsup“ = ketšupi, „imine“ = inimene). Lapsele meeldib rääkida, esitab palju küsimusi. Ta räägib lelude ja loomadega. Raskusi võivad valmistada 2-3 häälikut (nt R, S, K). Võib kasutada umbes 300 sõna. | Laps ühendab harva kolme sõna. Võõrastele on lapse kõne arusaamatu. Laps kasutab üksnes väga igapäevaseid sõnu. Sõnatähendused on ebatäpsed (nt „naks-naks“ = „käärid“). Laps ei kasuta nt sõnu „minu”, „sinu”, „mina“, „sina“. Ei küsi üldse „mis see on?“. Lause on agrammatiline. |
| 4-5 aastat | Laps moodustab kuni 8-sõnalisi lauseid, moodustab liitlauseid. Võib oma kogemusest arusaadavalt rääkida. Laps võib valesti hääldada 1-2 häälikut. Kasutab erinevaid käändeid, tagasõnu. Lapse sõnavaraks loetakse u 1000sõna. Laps oskab peaaegu kõiki esemeid oma ümbrusest nimetada õige sõnaga. Määrab sõna algushääliku. | Laps hääldab valesti enam kui 4 häälikut ja/ või laused on lühikesed ning agrammatilised (vale sõnajärg, ühildumisvead, sõnade ärajätmine. Sõnatähendused on ebatäpsed (nt „istu“ = diivan, „lõika“ = käärid). Ei kuula pikemaid jutukesi, luuletusi. |
| 5-6 aastat | Laps oskab kõiki häälikuid korrektselt hääldada. Laps eksib veel vaid tüvemuutustega sõnade kasutamisel (nt „sajas” = sadas). Laps tunneb pildilt ära sündmusi, oskab neid kirjeldada. Määrab hääliku asukoha sõnas (alguses, keskel, lõpus). | Laps hääldab valesti ühte või enamat häälikut ja/või kasutab lauses vale sõnajärge ja jätab mõned sõnad lausest ära/kasutab valesti. Jutustamisel on jutt seosetu, puudub põhjus-tagajärg seos. Asendab sõnu (nt teeb veega pro kastab, istuda pro diivan). |
| 6 aasta | Lapse kõne vastab keelenormile. Kirjeldamisel, jutustamisel on järjest täpsem. Saab aru lihtsast naljast, sõnamängust või mitmetähenduslikust väljendist. | Hääldab valesti ühte või enamat häälikut, lause on agrammatiline, esineb sõnavara ebatäpsusi. Raskused juhiste mõistmisel või eneseväljenduses. |
Kõnearengu sõeltestid
Sõeltest annab esmase ülevaate (mitte diagnoosi). See aitab siduda tabelis kirjeldatud arengu konkreetsete küsimustega.
Tulemusele lisa alati oma tähelepanekud: millal raskus ilmneb, kui sageli ja millistes olukordades..
Kui sa ei tea, millest alustada, testide lehel on kõige selgem “esimene samm”.
KKK
Allikad
- [1] Logopeediakliinik. Riin Naestema (logopeed). Väikelapse kõne areng ... kuni 6 aastat (tabel “Vanus – Norm – Kõrvalekalle”). https://www.logopeed.ee/et/nouanded?catid=136%3Akoneareng&id=211%3Akoneareng&view=article (vaadatud 2026-02-03).
- Eesti Logopeedide Ühing (ELU). Lapse kõne areng. https://elu.ee/lapse-kone-areng/ (vaadatud 2026-02-03).
- CDC. Developmental Milestones (Learn the Signs. Act Early.). https://www.cdc.gov/act-early/milestones/index.html (vaadatud 2026-02-03).
- ASHA. Late Language Emergence (Practice Portal). https://www.asha.org/practice-portal/clinical-topics/late-language-emergence/ (vaadatud 2026-02-03).
- Logopeediakliinik. Kõnearengu testid (18–20k, 30k, 54k). /testid/koneareng-test (vaadatud 2026-02-03).
