Laste kõne arengu toetamine

Kõneareng tugevneb kõige paremini loomulikus suhtluses: mängus, söögilauas, riietumisel, kooslugemisel. Siin leiad selged võtted, mis ei eelda “harjutamistunni” tegemist — pigem aitab see, kui suhtlemine muutub natuke teadlikumaks ja järjepidevamaks. [1], [3], [4]

Kaks põhimõtet, mis annavad kõige rohkem
  • Mõistmine tuleb enne kõnet. Kui laps ei ütle veel, vaata, kas ta mõistab ja püüab suhelda (žestid, pilkkontakt, koosmäng). [1]
  • Vähem “testimist”, rohkem “päris juttu”. Räägi lihtsate sõnadega ja grammatiliselt õigesti — ära mine pudikeelde. [3]
Seotud lehed: Laste kõneareng · Hiline kõneleja · 16 žesti 16. elukuuks

9 võtet, mis töötavad just rutiinides

Need on logopeedias laialt kasutatavad “keelekeskkonna” võtted. Eesmärk pole, et laps kordaks kohe, vaid et tal oleks lihtsam mõista, märgata ja ise algatada. [3], [4]

1) Järgi lapse huvi
Alusta sellest, mida laps juba vaatab/teeb. Kui huvi on olemas, tuleb kõne “järele” kergemini.
2) Kommenteeri (self-talk)
Ütle rahulikult, mida sina teed: “Panen sokid jalga… tõmban kinni… valmis.”
3) Kirjelda lapse tegevust
“Sa ehitad torni… kukkus… proovime uuesti.” See annab lapsele sõnad tema kogemusele.
4) Oota (paus)
Pärast küsimust või mudelit tee 3–5 sekundit pausi. Paljud lapsed vajavad “mõtteaega”.
5) Laienda ühe sammu võrra
Laps: “auto.” Sina: “punane auto.” / “auto sõidab.” (1 lisasõna või 1 lisamõte)
6) Ütle õigesti üle (recast)
Kui laps ütleb “mina minna õue”, vasta: “Jah, sina lähed õue.” Parandus käib “jutu sees”.
7) Paku valikuid
“Kas tahad õuna või banaani?” Valikud teevad vastamise lihtsamaks kui “Mis sa tahad?”.
8) Korda, aga väikese variatsiooniga
“Pall veereb… pall läks ära… pall tagasi.” Sama sõna, uus olukord — nii kinnistub.
9) Kooslugemine, lühidalt ja sageli
Ära “loe lõpuni”, vaid peatu pildi juures: nimeta, küsi 1 lihtne küsimus, laienda lapse vastust.
Märkus: kui laps hääldab sõna valesti, on kõige kindlam võte “ütle õigesti üle” — ära sunni kordama iga kord. [3]

Rutiinid: mini-plaan, mis on päriselt tehtav

Kõneareng ei vaja “tundi päevas”. Piisab, kui 2–3 rutiinis on suhtlus natuke teadlikum. Vali üks rutiin ja proovi nädal aega — siis lisa teine. [4], [6]

Söögilaud (2–5 min)
  • nimeta 2–3 asja (“supp”, “lusikas”, “soe”);
  • paku valikuid (“veel” vs “aitab”);
  • lisa 1 samm (“ema kallab… nüüd on täis”).
Riietumine (2–5 min)
  • kommenteeri (“sokk… teine sokk… nüüd püksid”);
  • oota (paus) ja vaata, kas laps lisab žesti/sõna;
  • kiida suhtlust, mitte “õiget vastust”.
Kooslugemine (5 min)
Vali lihtne pildiraamat. Ütle 1 lause pildi kohta, jäta paus, oota lapse reaktsiooni (sõna/žest/heli), ja laienda 1 samm. Kui laps on väsinud, loe vähem — kuid tee seda sagedamini.
“Päris suhtlus” loeb rohkem kui ekraan taustal. [3]

Kõnearengu sõeltest: kasulik, kui lisad oma tähelepanekud

Sõeltest annab kiire orientiiri ja aitab muret sõnastada. Parim kasu tekib siis, kui lisad tulemusele näited: millal mure ilmneb, kui tihti ja mis olukordades. Meie kõnearengu küsimustikud on vanuse kaupa (18–20k, 30k, 54k) — sama loogika, mida kasutatakse ka ELU/CPLOL materjalides. [2], [5]

Ava kõnearengu test
Kõnearengu test (ülevaade)
Vali vanusevahemik testilehel.
18–20 kuud
30 kuud
54 kuud
Kui test viitab riskile: alusta “9 võtte” plokist ja vali 1 rutiin, mida nädal aega teadlikult teed. Kui mure püsib või tekib küsimus “kas see on piisav?”, siis on järgmine samm kaardistamine.
Millal tegutseda varem
  • oskuste taandumine või järsk muutus;
  • suhtluskatse on väga vähene;
  • kahtlus kuulmise osas;
  • mure segab igapäevaelu selgelt.
Siis on mõistlik alustada hindamisest. [3]
Plakat: varajane kõneareng ja selle toetamine
Plakat annab kiire ülevaate, millised oskused tulevad varajases eas ja kuidas neid toetada.
Hea kasutada “külmkapi-plaanina”
Vali plakatilt 1–2 ideed, mis sobivad sinu lapse vanuse ja huvidega. Tee need lihtsaks, korda rahulikult ja jäta lapsele ruumi vastata (sõna, žest, heli — kõik loeb).
ELU koondmaterjalid (plakat + voldikud + vanuseküsimustikud) on loodud koos Euroopa logopeedide koostöökomiteega (CPLOL/ESLA). [2], [7]

KKK

Tavaliselt mitte. Kõige tõhusam on “õigesti üle ütlemine” jutu sees: laps ütleb oma variandi, sina vastad loomulikult õige kujuga. Nii saab laps eeskuju ilma pingeta. [3], [4]

Pigem aitab lihtne, selge ja grammatiliselt korrektne kõne. Tee laused lühemaks ja aeglaseks, kuid hoia sõnavormid “päris” kujul. See teeb mõistmise ja hilisema kasutuse lihtsamaks. [3]

Alusta “ühe sammu laiendamisest”: kui laps ütleb sõna, lisa 1 sõna juurde (või 1 lihtne verb). Tee seda rutiinides järjepidevalt ja jäta paus, et laps saaks “võtta üle”, kui ta valmis on. [4]

Kõnearengu “kütus” on päris suhtlus. Kui ekraan vähendab ühist jutu- ja mänguaega, tasub tasakaalu korrigeerida. Hea siht on: vähem passiivset taustekraani, rohkem ühist tegevust (rutiinid + 5 min kooslugemist). [3]

Kui laps on vanem ja lutt/pudel on endiselt igapäevane “rahusti”, tasub arutada, kas ja kuidas seda vähendada. Eesmärk on, et suhtlus ja suuliigutused areneksid mitmekesiselt. Kui teema on pingeline, tee seda sammhaaval. [3]

Allikad

Seotud teemad lugemiseks

← Lapsed ja noored Laste kõneareng Hiline kõneleja
Hääldus lastel Kõnearengu sõeltest Hindamine ja raviplaan
Kui sa ei leia õiget märksõna, kasuta otsingut (paremal tulbas).
Logopeediakliiniku logo

J. Sütiste tee 17, Tallinn

+372 550 2230 info@logopeed.ee

Ava kontaktivorm Vaata teenuseid

Logopeediakliinik

Info & Tugi