- Düslaalia |
- Kõneareng |
- Düsfaagia |
- Kirjalik kõne |
- Häälehäire |
- Afaasia |
- Kogelus |
- Lapse areng |
- Varia |
Erinevalt levinud arvamusest saab logopeedidelt abi rohkema kui kõigest häälduse korrigeerimisega. Kes peaks pöörduma logopeedi poole?
Logopeedi võimalused aidata on kõige suuremad siis, kui tema juurde tullakse abi otsima õigel ajal. See aga tähendab, et täidetud peab olema vähemalt kaks eeldust — teadmine, et probleemile on lahendus olemas ja et selle valdkonnaga tegelevad logopeedi erialaga spetsialistid.
Kindlasti on paljud kogenud enda või oma lähedase terviseprobleemidega tegeledes olukorda, kus ei oska kusagilt abi otsida. Kui siis õige teeots on kätte leitud ja pikaajaline mure lahendatud, tabame end mõttelt — kui palju lihtsam oleks kõik olnud, kui oleksime varem teadnud, kelle poole pöörduda. Nii on ka logopeedi juurde jõudmisega. Enamik patsiente ja nende lähedasi käivad enne läbi pika tee, kui jõuavad teadmiseni, et neid saab ja oskab aidata logopeed.
Tihti arvatakse, et logopeed tegeleb ainult häälduse korrigeerimisega. Probleemide ampluaa, millega logopeedina igapäevaselt tegelen, on ääretu. Mõned näited: Parkinsoni tõvega keskealine proua, kelle hääl on haiguse tõttu nii värisev ja jõuetu, et lähedastel on raske teda kuulda — logopeedina saan aidata tal olla kuuldav ja mõistetav. 2-aastane kõnetu, kes ei suuda oma kõneliigutusti juhtida ega sõnu moodustada ning nii laps kui pere on sellest ääretult frustreeritud — logopeedina saan aidata leida alternatiivseid suhtlusviise ning toetada motoorika küpsemist, lisaks jõustada ema, kes on murest murtud ja tunneb end vanemana läbikukkununa. Tudeng, kes liiklusõnnetuse tagajärjel peab uuesti õppima hingama, neelama, oma häält ja kõnet kasutama, et õpingud lõpetada. Vanahärra, kes insuldi tagajärjel ei suuda enam lauseid moodustada; isa, kes kogeleb nii raskelt, et ei saa lapsele unejuttu lugeda; õpetaja, kelle hääl on nii kurnatud, et ta ei saa enam õpetajana töötada, autismiga poiss, kuulmislangusega poiss jne — igale probleemile koostan individuaalse raviplaani.
Vajadus logopeedide järele suureneb
Elanikkonna vananemise tõttu kasvab insuldi ja dementsuse kasvu tagajärjel suhtlemis- ja neelamisraskustega inimeste arv. Lisaks füüsilisele puudele kahjustub sageli kognitiivne võimekus, suhtlemine, neelamine. Nende hindamiseks ja ravimiseks on logopeed väljaõppinud spetsialist.
Suurbritannia epidemioloogiline uuring (2016) tõi välja, et 7,5% lastest esineb mingit tüüpi arenguline kõnepuue. Tegemist on varjatud puudega, mis mõjutab kirjaoskust, sõprussuhteid, emotsionaalset heaolu jne. Professionaalne abi, sh logopeediline sekkumine, võib muuta väga palju. Kasvutrendis on autismispektri häire (Euroopa elanikkonnas hetkel hinnanguliselt 0,6%, lähiaastatel 1-2%), mille puhul teadusuuringud toovad välja, et teraapia pakkumine võimalikult varases eas võib muuta autismihäire kulgu. On teada, et kaks esimest eluaastat on aju arengu seisukohast kriitiline periood, mistõttu on oluline, et kahtluse korral tuleks leida õige spetsialist ja tagada lapsest lähtuv sekkumine. Nii varajases eas sekkumise tulemuslikkuse võtmeks on lapsevanemad ja nende teadlikkus.
Kuidas logopeedi leida?
Kui mujal maailmas on logopeed valdavalt tervishoiutöötaja ning ravikindlustus maksab teenuse eest, siis Eestis on logopeed tugispetsialist, kes töötab kas meditsiini- või haridussüsteemis. Meditsiinis keskendub logopeed kahjustusele üldiselt, eesmärgiks on igapäevase toimetuleku parandamine, teraapias lähtutakse ravimeeskonna koostatud raviplaani eesmärkide täitmisest. Hariduses lähtub logopeed hariduslikust erivajadusest, teraapias keskendutakse õppekavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalike oskuste kujundamisele.
Kuigi abivajaduse märkamisel oleks tõhus võimalikult kiire sekkumine, siis kahjuks jääb praegu sageli abivajaja „ootele“. Kas siis põhjuseks uskumus, et läheb ise üle või teadmatus, et on vaja sekkuda. Konsulteerimine ning hindamine ei kahjusta kuidagi abivajajat, kuid võib oluliselt leevendada erinevate seisundite kulgu.
Kokkuvõtteks
Inimese teekord meditsiinisüsteemis peaks olema loomulik ja sujuv. Selle poole püüdlevad meditsiinitöötajad ja tervishoiukorraldajad, sest kui inimene ei jõua oma tervisemurega õigel ajal õige spetsialistini, kaasnevad sellega nii asjatud kannatused ning mis kõige olulisem — ajaline kaotus ja probleemi süvenemine. Logopeedi eriala võimalused ei ole täna väga laialdaselt teada, mistõttu jõuavad inimesed meieni kas kaudselt teise spetsialisti soovitusel või ise, olles enne pikalt uurinud ja ega kulutanud otsides, kelle poole pöörduda. Näen lahendust peamiselt selles, et teadlikkus ja koostöö teiste erialadega suureneks ning tekiks koostöövõrgustik, mis aitab patsiendil orienteeruda.
Riin Naestema
Kliiniline logopeed. Logopeediakliiniku juhataja
Sügis 2020
Avaldatud: DELFI LOOD [siin]