Heade suhtlemisoskuste omandamine algab esimesel eluaastal ja ulatub palju kaugemale lihtsalt kõne omandamisest.
Mida enam on lapsel vahendeid enda väljendamiseks, seda parem – nii saab ta vastavalt olukorrale ja valmisolekule kasutada kehakeelt, žeste, pilte, kõnet või midagi muud.
Teadusuuringud väikelastega näitavad, et žestide areng 9. kuni 16. elukuu vahel ennustab keeleoskust 2 aastat hiljem.
Kuigi konkreetsed žestid ja nende omandamise järjekord võivad pisut erineda (lähtuvalt traditsioonidest, kultuurilisest keskkonnast, vajadustes), peaksid lapsed õppima kasutama vähemalt 2 uut žesti iga kuu vahemikus 9.–16. elukuuni.
Varem on parem
- Suhtlemise ja keelelise arengu eripärade varajane tuvastamine võib aidata vältida võimalikke probleeme hiljem käitumises, õppimisel, lugemisel ja sotsiaalses suhtlemises.
- Õppimise kõige kriitilisem periood on lapse esimese kolme eluaasta jooksul. Aju areneb kui beebid ja väikelapsed õpivad oma keskkonnas olevate inimeste ja objektide uurimisest ja nendega suhtlemisest.
- Aju arhitektuur areneb sel kriitilisel perioodil kõige kiiremini ja on kõige tundlikum just kogemusliku õppimise suhtes. 3. eluaastaks on enamik suuremaid ühendusi ajus välja kujunenud ja hiljem on lapse kasvutrajektooris oluliste muudatuste tegemine raskem (kuid mitte võimatu!).
| Vanus |
Žest
|
Kirjeldus
| Kuidas õpetada? |
|---|---|---|---|
| 9 kuud |
  ...annab, raputab pead
|
Lapsed õpivad kõigepealt objekte haarama. Seejärel, kui nad suudavad kontrollida oma käeliigutusi, et objekt vabastada ja maha visata, õpivad nad oma vanemalt, kes hoiab kätt eseme püüdmiseks, kuidas asju anda.
Lapsed õpivad raputama pead, et näidata "ei", pöörates end eemale toidust, mis neile ei meeldi, ja vaadates siis tagasi, et näha, kuidas nende vanem reageerib soovimatu toidu eemaldamisega.
|
Kui laps üritab esemeid maha lükata, visata, kukutada käest – siruta käsi ette, et ese kinni püüda, öeldes samal ajal „Anna!“ Kui laps loobub pakutud toidust või lükkab midagi eemale, reageeri sellele raputades pead. Lisa võimalusel ka miimika ja häälitsus (nt „Mkmmm!“). Mida lõbusam on sinu reaktsioon, seda tõenäolisem on see, et laps tahab seda veel näha. Tegevuste kordamine on väga oluline. |
| 10 kuud |  ... sirutub, tõstab käed üles |
10. elukuuks õpivad lapsed läbi vaatlemise, objektide uurimise ja imiteerimise sirutuma, et ulatuda soovitud objektini või paluda enda sülle võtmist. Õppides teiste reaktsioonidest, hakkavad nad žeste kasutama – kõigepealt sirutades ühe käe välja, seejärel avatud kätt ülespoole suunates ja siis käsi tõstes, et paluda enda üles/sülle võtmist. |
Mängi lapsega „püüdmise“ mängu – sirutu lapse poole justkui tahaksid teda kätte saada. Tee seda mitu korda enne kui ta päriselt kinni püüad (haara sülle, tõsta õhku, kallista vmt). Lisa sõnad: „Käes!“, „Juhhuu!“, „Hop!“ vmt tegevusega haakuvat. Kasuta samasuguses tegevuses alati ühte kindlat fraasi, sõna või häälitsust. |
| 11 kuud |   ...näitab, lehvitab |
11 kuu vanuses on lapsed motiveeritud oma huvisid teistega jagama. Nad õpivad esemeid üleval hoidma ja neid näitama, et teised vaataksid ja märkaksid, mis neid huvitab. Lapsi motiveerib ka igapäevane sotsiaalne kogemus, mille nad saavad rutiinides, kus neile olulised inimesed tulevad ja lähevad. Nii õpivad nad käega lehvitama. See liigutus küpseb tasapisi. |
Lehvita alati, kui märkad, et laps soovib lahkuda või siis, kui koos lahkute. Kui peate lahkuma, kuid märkad, et laps lahkuda ei soovi, kasuta mõnd muud konteksti sobivat žesti. Mängige peitust – igakord, kui end ära peidad, siis lehvita. Kui mäng lapsele meeldib, siis tee paus enne peitu minemist – äkki laps lehvitab sulle. Kui jah, mine ruttu peitu. |
| 12 kuud |   ...avab käe, osutab, koputab |
12 kuu vanuses kasutavad lapsed avatud käega osutamist ja terve käega soovitud objekti puudutamist, et juhtida teiste tähelepanu huvipakkuvatele asjadele. Laste žestid muutuvad konkreetsemaks ja sageli saadavad lapsed neid intonatsiooni, miimika ning lalinaga. |
ANNA – kui laps ulatab sulle midagi, siis ava peopesa. OSUTAMINE – kui laps vaatab midagi huvitatult, osuta sellele ja nimeta ese, lisa sõna „Vaata!“, „Äge!“ vm lapse emotsiooni väljendav sõna või häälitsus. KOPUTAMINE – koputa uksele alati enne selle avamist. Lisa ka kõne „Kop-kop!“ või „Tee lahti!“ või laulurida „Kop-kop-lahti tee!“ |
| 13 kuud |   ...plaksutab, saadab õhumusi |
Lapsed õpivad vaadeldes, jälgides teisi ja imiteerides seda, mida vanemad teevad ja ütlevad. Nad õpivad kasutama uusi žeste, näiteks plaksutama käsi ja saatma õhusuudlust. Žestid ja sõnad, millega lapsed kokku puutuvad, kujundavad nende sõnavara ja tekitavad huvi õppimise vastu. |
Kui märkad, et miski su lapsele rõõmu teeb, plaksuta ja ela talle kaasa. Püüa plaksutada nii, et laps sind märkaks, kuid ära sunni teda end imiteerima. Saada õhumusi, kui keegi lahkub või kui jätad hüvasti videokõnes. Lase õhumusi saajal see lõbusalt kinni püüda. Mängige õhumuside saatmist ja püüdmist nii, et laps seda näeks. |
| 14 kuud |   ... osutab nimetissõrmega, teeb žesti „Tššš!“ |
14 kuu vanuses hakkavad lapsed nimetissõrmega osutama eemalolevatele objektidele. See on märk sellest, et vaatlusoskused on kindlalt omandatud ja lapsed on muutumas sümboolseteks suhtlejateks. Nad kasutavad nimetissõrme ka "Tššš!“ žesti jaoks. Nende kasvav žestide repertuaar soodustab räägitud sõnade avanemist. |
Kui märkad, et laps tunneb huvi millegi vastu, mis pole ta haardeulatuses, siis osuta sellele ja ulata kohe lapsele. Võid kükitada lapse kõrvale, et ta su žesti paremini märkaks. Osutades nimeta konkreetne objekt, mida arvad, et laps soovib. Kui sulle tundub, et last häirib vali heli, osuta sõrmega suule ja lisa „Tšš!“ Kui su laps armastab valjusid helisid – kata kõrvad kätega ja lisa siis žest „Tšš!“ |
| 15 kuud |   ... noogutab pead, pöidlad püsti, viska viis |
15 kuu vanustel näete sümboolseid žeste, mis on nagu sõnad – laps noogutab pead või tõstab pöidlad püsti, et näidata nõusolekut, lehvitab käega näo ees, kui tunneb "haisu" või tõstab käe, et näidata "oota". Žestid peegeldavad nüüd mitte ainult seda, mida laps mõtleb, vaid ka seda, et nad teavad, et jagavad teistega ideid. |
Nooguta-raputa pead alati, kui märkad, et su lapsele pakutud tegevus meeldib/ei meeldi. Tee seda võimalusel lapsega silmast-silma olles, veel parem, kui oled lapsest pisut madalamal. Kui märkad, et lapsel mingi tegevus õnnestus, kasuta žeste „viska viis“ või „pöidlad püsti“. Lisa mõni emotsionaalne hüüatus (Juhhuu! Jee! Äge! Nii tubli! vmt). |
| 16 kuud |  ... muud sümboolsed žestid |
16 kuu vanuses kasutavad lapsed juba ka muid sümboolseid žeste, näiteks "Ma ei tea!", "Viska viis!" või isegi universaalset rahumärki. Žestid toetavad nüüd kuuldud sõnade omandamist. |
Kasuta „Ei tea!“ alati, kui märkad, et su laps otsib midagi või jääb millegi tegemisel hätta. Lisa konteksti sobiv kõne. Ole emotsionaalne. Kasuta žesti „Ei tea!“ mängides mõnd mängu (nt peitus "Kas kõdi on kodus?"). |
Žestide hulga kasv ja keerukus
Žestide hulga kasv ja keerukus räägib palju teie lapse sümboolse suhtlemisoskuse arengust ja aitab mõista, kas peaksite muretsema, kui teie laps veel ei räägi. 16 žesti valdamine 16. elukuuks on kõigi laste jaoks kriitiline verstapost, kuna see aitab neil jõuda esimestest sõnadest sõnavara plahvatusliku kasvuni 18–21 kuu vanuses.
Lisaks žestidele peaksite tähele panema ka teisi sotsiaalse suhtlemise näitajaid:
- Kas laps kasutab pilku ja miimikat, et jagada tähelepanu ja emotsioone?
- Kas lapse häälitsuste ja žestide hulk suureneb? Millises tempos?
- Kas mängutegevuste valik laieneb?
- Kas laps mõistab kuuldud sõnade tähendust?
Oluline on meeles pidada, et mitme sotsiaalse suhtluse näitaja arengu hilinemine võib viidata autismile või muudele neuroarengulistele eripäradele. Avastades väikesed lüngad varajastes suhtlemisoskustes, saate oma lapsele sobivat tuge pakkuda võimalikult vara.
Logopeed Ly Laane poolt tõlgitud ja täiendatud allikast: FIRST WORDS project www.firstwords.com
Lisateabe saamiseks vaadake: developingchild.harvard.edu
