- Düslaalia |
- Kõneareng |
- Düsfaagia |
- Kirjalik kõne |
- Häälehäire |
- Afaasia |
- Kogelus |
- Lapse areng |
- Varia |
Autism ei ole haigus. See on vaid teistsugune inimeseks olemise viis viis. Autistlikud lapsed pole haiged. Nad arenevad läbi erinevate arenguetappide, nagu me kõik. Nende aitamiseks pole vaja neid “parandada” ega “muuta”. Oluline on neid mõista ning vajadusel muuta seda, mida ja kuidas meie teeme.
Dr Barry Prizant (Uniquely Human: A different Way of Seeing Autism)
Autism (ka autismispektrihäire) on neuroarenguline eripära, mida iseloomustavad:
- raskused sotsiaalsel suhtlemisel ja suhtluskoostöös
- piiratud huvid ja korduvad käitumismustrid.
Autism mõjutab kõne ja suhtlemisoskuste arengut, kuna see muudab aju reaktsioone keskkonna mõjutustele.
Kõnearengu eripärad – sensoorsed kõneprobleemid (kurtus), raskused kõne mõistmisel, motoorsed raskused (hääldus), mutism/valikuline mutism, kogelus, jmt.
Erinevused autism vs kõnearengu eripärad
1) Sotsiaalsel suhtlemisel - kuidas algatab suhtlust, suhtleb?
| Autism | Kõnearengu eripärad |
|---|---|
| Piiratud žestide kasutamine (anna, osutamine, lehvitamine, plaksutamine, noogutamine). | Püüavad end žestide ja kehakeele toel arusaadavaks teha. |
| Kõne areng on hilinenud – puudub lalin, sotsiaalne kõne | Lalin võib puududa või hilineda. Kuid laps soovib sotsiaalselt suhelda kasutades mitteverbaalseid vahendeid |
| Teeb kummalisi hääli või kasutab tavatut hääletooni. | Pigem harva. Võib esineda aga nt kuulmislangusega lapsel. |
| Raskused pilkkontakti loomisel, žestikuleerimisel, häälitsemisel, sõnade ütlemisel. | Võivad esineda raskused sõnade ütlemisel, harva raskused kõneliste häälitsustega. Üldjuhul pilkkontakt on hea. Võib avalduda mutismi korral. |
| Kaovad sõnad, mida juba kasutas. | Võib esineda. |
2) Suhtluskoostöö - suhtlusalgatustele reageerimine, suhtluses püsimine
| Autism | Kõnearengu eripärad |
|---|---|
| Ei vaata inimestele poole ja tema pilku on raske püüda. | Võib ilmneda mutismi korral |
| Ei jaga sooje, rõõmsaid ilmeid. | - |
| Ei reageeri kui keegi nende nime hüüab. | üldiselt mitte, v.a. kuulmiskahjustuse korral |
| Ei püüa juhtida su tähelepanu, ei näita sulle asju, mis teda huvitavad. | - |
| Ei jaga rõõmu ega huvisid teistega. | - |
| Teisi inimesi imiteerib väga vähe või üldse mitte. | Mitteverbaalseid (mitte kõnega seotud) tegevusi imiteerivad meeleldi, kuid verbaalsete (kõneliste) tegevuste imiteerimist võivad vältida |
| Kasutab teise inimese kätt kui vahendit. | Kui jah, siis kaasneb sellega ka sotsiaalne suhtlus ja pilkkontakt. |
3)Korduvad tegevused ja piiratud huvid
| Autism | Kõnearengu eripärad |
|---|---|
| Liigutavad oma käsi, sõrmi ja keha tavatul viisil. | - |
| Loovad rituaale, näiteks esemete reastamine, tegevuste, sõnade, mõtete pidev kordamine | Võib esineda mõningal määral retseptiivsete raskuste korral. Tuleneb lapse raskustest kõnemõistmisel. |
| Liigselt keskendunud tavatutele objektidele, näiteks vee trapid, riideribad, kivid, uksepiirajad, vmt. | - |
| Ebatavalised sensoorsed huvid, näiteks esemete nuusutamine, asjade vaatamine silmanurgast/kõõritades/läbi sõrmede. | - |
| Üle- või alareaktiivsus helidele, tekstuurile, vmt sensoorsetele aistingutele. Probleemid piiratud toiduvalikuga. | Ka kõnearengu iseärasustega lastel võib kaasneda sensoorseid raskusi, sh ka raskused söömisel (nii motoorsed kui sensoorsed). |
Kui tunned muret oma lapse arengu pärast, siis programm MTW (More Than Words) võib Teile sobida.
Logopeed Ly Laane poolt kohandatud ja tõlgitud