Miks pöörduda müofunktsionaalsesse teraapiasse?
Müofunktsionaalse puude korral on häiritud näo- ja suupiirkonna lihaste töö. Sellest tingituna võib olla vale inimese närimis- ja neelamismuster ning keele ja huulte puhkeasend (õigel juhul peaks keel olema tõstetud suulae poole, huuled suletud). Lisaks kaasuvad sageli suuhingamine ja häälduspuuded. Sagedasemad müofunktsionaalsete probleemide põhjused on ninahingamistakistus (nt adenoidid, allergiad), näoskeleti struktuursed arenguhäired (nt hambumusprobleemid) ja valed oraalsed harjumused (nt pöidlaimemine). Taoliste probleemide pikaajaline püsimine mõjutab omakorda näokolju ja hambumuse õiget kujunemist.
Mis on müofunktsionaalne teraapia?
Müofunktsionaalsesse teraapiasse võivad pöörduda nii lapsed kui täiskasvanud. Teraapia eesmärk on taastada normaalne lihasfunktsioon ja korrigeerida huulte-keele puhkeasendit ning õiget neelamismustrit. Selle töö eelduseks on probleemi põhjuste, nt adenoidi või vale harjumuse elimineerimine, kuna vastasel juhul on patsiendi ja terapeudi suur töö tulemuseta. Sageli toimub müofunktsionaalne teraapia paralleelselt ortodontilise raviga – seda selleks, et ravi käigus korrigeeritud hambumus püsiks kaunis ka pärast ravi lõppu. Lisaks võib ortodont soovitada müofunktsionaalse aparaadi kasutamist, mis võib soodustada suu ja keele õige puhkeasendi ning ninahingamismustri kujunemist. Siiski on tegemist passiivse aparaadiga, mille juurde soovitatakse aktiivsete harjutuste tegemist teraapias.
Vaata enne ja pärast pilte/ Allikas: San Diego Center For Speech Therapy
Kes pakuvad müofunktsionaalset teraapiat?
Eestis pakuvad müofunktsionaalset teraapiat logopeedid, füsioterapeudid ja hambaarsti assistendid, kes on lisaks erialaõppele läbinud müofunktsionaalse teraapia täiendkoolituse. Müofunktsionaalsete probleemidega kaasnevate häälduspuuete teraapiaga tegelevad ainult logopeedid. Kuna müofunktsionaalse puudega sarnaselt võivad avalduda ka kõnemotoorika puuded (düsartria, kõneapraksia), saab logopeed abiks olla ka probleemide diferentsiaaldiagnostikas, et suunata patsient õige teraapiani, mis mainitud probleemide puhul on oluliselt erinev.
Artikli koostas: logopeed Marju Lahtein
Kasutatud allikad:
Raudik, S. (2016). Müofunktsionaalsed puuded. Padrik, M., Hallap, M. (Toim.) Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine, teraapia. (101-120). Tartu Ülikooli Kirjastus.
https://orofacialmyology.com/
