Vali keel

Tallinn Müofunktsionaalne / orofatsiaalne Info + vajadusel hindamine

Müofunktsionaalne teraapia (müo)

Müofunktsionaalne teraapia (müo) tegeleb näo- ja suupiirkonna lihastöö, keele/huulte puhkeasendi ning neelamis- ja hingamismustri korrigeerimisega.

Me ei paku müoteraapiat aktiivse teenusena, kuid aeg-ajalt pöörduvad patsiendid ise või saadavad hambaarstid/ortodondid. Kui teema on sinu olukorras asjakohane, anname hinnangu ja lepime kokku realistlikud sammud (või suuname sobiva partneri juurde).

Küsimuse korral: kontaktivorm  ·  Teenuse maksumus (kui asjakohane): hinnakiri

Millal mõelda müofunktsionaalsele teemale?

Müofunktsionaalne “muster” tähendab enamasti harjumuste ja lihastöö kombinatsiooni (puhkeasend, neelamine, hingamine). Teema kerkib esile sagedamini siis, kui seda on märganud hambaarst/ortodont või kui kõne/hingamisega seoses on korduvaid tähelepanekuid.

Tüüpilised märgid

  • suuhingamine (eriti öösel), avatud suupositsioon, norskamine;
  • huuled ei püsi mugavalt suletuna, keel “puhkab” madalal;
  • neelamisel keel surub hammastele / “keelesurve”;
  • kõne selgus kõigub koos suu/keele asendimurega (nt s/z/t/d piirkond, vahel ka r);
  • ortodondi märkus: harjumus võib mõjutada ravi püsivust.

Sagedased taustategurid

  • ninahingamistakistus (nt allergia, krooniline nohu, adenoidid);
  • oraalsed harjumused (lutt liiga pikalt, pöidlaimemine, huulte närimine);
  • struktuursed eripärad ja hambumusprobleemid;
  • keelekida teema (vajadusel hindamine koostöös arstiga).
Kui põhjuseks on püsiv ninahingamistakistus või harjumus jääb muutmata, kipub muster tagasi tulema. Seetõttu on müo teema tihti “mitme lüli” töö, mitte üksik harjutus.

Mis on müofunktsionaalne teraapia?

Müofunktsionaalne teraapia on sihipärane juhendamine ja harjutamine, mille eesmärk on kujundada funktsionaalne puhkeasend (keel + huuled), sobiv neelamismuster ja vajadusel toetavad harjumused (nt ninahingamine, kui see on meditsiiniliselt võimalik).

Praktikas tähendab see lühikesi, järjepidevaid “mikrosamme” igapäevas (puhkeasend, rutiinid, teadlikkus), mitte pikka “trenni” kord nädalas.

Müofunktsionaalne töö ei asenda meditsiinilist diagnostikat (nt ninahingamistakistus, uneprobleemid), ega ortodontilist ravi. Vajadusel on need paralleelsed liinid.

Kuidas hindamine ja töö tavaliselt kulgeb?

1) Selgus

Kaardistus

  • keele/huulte puhkeasend ja harjumused;
  • neelamismustri vaatlus;
  • vajadusel kõne selguse eristamine (kas probleem on pigem “muster” või häälduse/keele teema).
2) Plaan

Eesmärgid + kodune rütm

  • mõõdetavad vahe-eesmärgid (“mis muutub”);
  • lühike, teostatav kodune rütm;
  • vajadusel koostöö hambaarsti/ortodondi või arstiga.
3) Kinnistamine

Harjumus peab “püsima”

  • harjutused + igapäevarutiinid;
  • progressi jälgimine ja kohandused;
  • eesmärk on automaatsus, mitte ajutine pingutus.
Teaduskirjanduses on müofunktsionaalse töö tulemused eri kontekstides ebaühtlased ning sõltuvad palju profiilist ja paralleelsetest sekkumistest. Seetõttu on mõistlik alustada realistlikust eesmärgist ja jälgida, kas muutus on päriselus püsiv.

Kelle poole pöörduda?

Müofunktsionaalse teemaga võivad tegeleda erineva baasharidusega spetsialistid, kui neil on vastav täiendkoolitus ja praktika. Rahvusvaheliselt on olemas ka erialane võrgustik (IAOM) koos teenusepakkujate kataloogiga.[2]

  • Hambaarst/ortodont – hambumuse ja ravi püsivuse vaade; sageli just sealt tuleb suunamine.
  • Kõrva-nina-kurguarst / perearst – kui kahtlus on ninahingamistakistusele või une teemadele.
  • Logopeed – kui lisandub kõne selguse mure, vaja eristada kõnemotoorika/häälduse küsimusi või kujundada harjumuste plaan.

Kui soovid, et vaataksime üle, kas müo teema on sinu puhul päriselt “põhjus” või pigem kaasnev, kirjuta lühidalt taust: kontaktivorm.

KKK

Mitte otseselt. Müo fookus on puhkeasendil, neelamisel ja harjumustel. Mõnel inimesel on samal ajal ka häälduse/kõne selguse teema, aga see vajab eraldi hindamist (mis on põhjus ja mis kaasnev).

Kui suuhingamise põhjuseks on ninahingamistakistus, on vaja paralleelselt arsti hindamist. Harjumuste kujundamine aitab siis, kui ninahingamine on meditsiiniliselt võimalik ja tingimused on korras.

See sõltub profiilist ja sellest, kas “põhjuse lüli” on lahendatud (nt ninahingamine) ning kas igapäevane rütm on realistlik. Eesmärk on püsiv harjumus, mitte lühiajaline pingutus.

Me ei hoia müoteraapiat “põhiteenusena” järjepidevalt lahti. Kui teema on põhjendatud (nt hambaarsti/ortodondi suunamisel) ja sobib meie tööraamiga, lepime kokku sobiva mahu või suuname edasi.

Enne ja pärast (illustratsioon)

Pilt on illustratiivne näide (hambumuse “enne/pärast”). See ei tähenda, et müofunktsionaalne teraapia üksi annab sama tulemuse – praktikas on tulemused sageli seotud ka põhjuse raviga (nt ninahingamistakistus), harjumuste muutusega ning vajadusel ortodontilise raviga.

Illustratiivne enne/pärast näide: avatud hambumus (open bite) – välisallikas.
Välisallikas: Wikimedia Commons, “Treat open bite.jpg” (autor: Jeffrey Dorfman), litsents: CC BY-SA 3.0.

Kasutatud allikad

  • Raudik, S. (2016). Müofunktsionaalsed puuded. Teoses: Padrik, M., Hallap, M. (toim), Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine, teraapia (lk 101–120). Tartu Ülikooli Kirjastus.
  • International Association of Orofacial Myology (IAOM): iaom.com
  • OrofacialMyology.com: orofacialmyology.com
  • Enne/pärast illustratsioon (CC BY-SA 3.0): Wikimedia Commons – “Treat open bite.jpg” (Jeffrey Dorfman): faili leht (otselink pildile: upload.wikimedia.org).

Märkus: artikli eesmärk on anda rahulik ülevaade ja aidata leida sobiv järgmine samm (hindamine/koostöö). See ei asenda meditsiinilist diagnostikat ega individuaalset raviplaani.

Logopeediakliiniku logo