Häälehäired lastel

Kui lapse hääl on kähe, kare, väga vali või liiga vaikne, väsib kiiresti, katkeb või laps köhatab sageli, võib see raskendada suhtlemist. Enamasti on häälehäire põhjuseks hääle liigne koormus või hiljutine köha ja nohu. Kui kähedus püsib üle 2–3 nädala, tasub pöörduda spetsialisti poole, et selgitada välja põhjus ja vajadusel saada juhiseid hääle hoidmiseks .[1]

Toodud info on üldine ega asenda lapse individuaalset hindamist. Kui mure püsib, konsulteeri perearsti, kõrva-nina-kurguhaigustearsti või logopeediga.

Kiire orientiir Miks see juhtub? Millal uurida? Mida saad ise teha Hindamine ja abi
Ava kontaktivorm Vastame tavaliselt 1-3 tööpäeva jooksul.

Lühike ülevaade

Võta koheselt ühendust arstiga, kui
  • Lapsel on hingamisraskus, hingamine on vilisev või väga pingutatud (nt striidor).[8]
  • Hääl on muutunud pärast õnnetust (nt võõrkeha kahtlus või tugev löök kaela piirkonda)
  • Häälemuutusega kaasneb neelamisraskus, tugev valu või sülje neelamine on raske
  • Laps on loid, tal on kõrge palavik ja enesetunne on halb
Jälgi 2-3 nädalat
  • Kähedus tekkis külmetuse ajal või pärast seda ja lapse üldseisund on hea[5]
  • hääl väsib pigem suurema koormuse järel (nt karjumine, trenn, sünnipäevad)
  • lapsel ei ole hingamisraskusi ega tugevat valu
Kas tegemist on häälehäirega?

Et muret täpsemalt kirjeldada, võid alustada hääle testist ja seejärel vaadata uuesti jaotisi „Millal pöörduda?“ ja „Mida saad ise teha?“

Küsimustik ei asenda arsti või logopeedi hindamist.

Miks lapsel on hääl ära?

Hääl tekib siis, kui kõris asuvad häälepaelad sulguvad ning hakkavad vibreerima neid läbiva õhuvoo mõjul. Kui häälepaelad on põletikulised või on saanud liiga palju koormust, võib hääl muutuda kähedaks või  nõrgaks.[1]

Sagedased ja enamasti ise mööduvad põhjused
  • viirushaigus või larüngiit (hääl jääb kähedaks pärast nohu)[5]
  • hääle liigne koormus: karjumine, valjult rääkimine müras, kõrihääled (nt robotihääl) mängus[3]
  • sage köhimine ja kurgu puhastamine (võib häält veelgi ärritada)[3]
  • kuiv õhk, vähene joomine või passiivne suitsetamine[3]
Soovitav on konsultatsioon
  • hääle kähedus on kestnud kauem kui 2-3 nädalat (laps on terve)
  • kõrva-nina-kurguarst on diagnoosinud häälepaelte nupukesed [6]
  • püsiv probleem (nt maohappe tagasivoolu tõttu) - oluline on koostöö erinevate spetsialistidega[2]
  • harvem: häälepaelte liikumise häire või muud põhjused (uuringud ja ravi otsustab arst)[2]
Vanemad kirjeldavad sageli järgnevalt:
  • „Pärast sünnipäeva on hääl paar päeva kähe.“ See on sageli seotud hääle koormusega – toeta taastumist ja jälgi, kas see kordub.[3]
  • “Nohu läks üle, aga kähedus jäi.“ Kui hääl ei parane või hakkab suhtlemist segama, tasub pidada nõu perearstiga ja vajadusel suunatakse edasisele uuringule.[2]

Millal pöörduda konsultatsioonile?

Kui hääl ei parane või hakkab igapäevaelu segama, konsulteeri perearstiga, kes vajadusel suunab kõrva-nina-kurguarsti juurde ning edasi ka logopeedilisele hindamisele.[2]

Pöördu arsti poole, kui
  • hääl püsib kähe / kähisev üle 2-4 nädala [2]
  • lapsel esineb hääle kadu (nt peale trenni)
  • rääkimine tekitab valu, pingetunnet või laps väldib rääkimist
  • lapsel on muutused hääles koos pingutatud hingamise/ hingamisraskusega[8]

Kui häälehäire on kestnud 4 nädalat, on soovitatav kõri täpsem hinnang (larüngoskoopia). Kui kahtlus on tõsisemale probleemile, tehakse hindamine varem.[2]

Mida teha kodus?

Hääle “esmaabi” (48–72 tundi)
  • anna häälele lühikesi puhkepause (vaikus on parem kui sosistamine)[4]
  • joo piisavalt vett - kuiv limaskest ärritub kergemini[3]
  • niisuta õhku (eriti talvel), tuuluta tuba[3]
  • väldi karjumist, müras valjult rääkimist ja pikki monolooge[3]
  • püüa vähendada kurgu selgitamist köhatamisega (selle asemel võta lonks vett või neelata)[3]
Harjumused, mis aitavad häält hoida
  • leppige kokku reeglid: nt toas ei karju[3]
  • erinevate tegelaste häälte imiteerimist tehke ainult lühidalt
  • spordiväljakul ja mänguplatsil kasuta võimalusel käemärke, vilet
  • väldi suitsu ja tugevaid ärritajaid (sh lõhnad, tolm)[3]
Pane tähele: sosistamine ei säästa häält.
Sosistamine võib tekitada kõri pinget ja häält rohkem kurnata. Häält säästavad pausid, lühem ja pehmem häälekasutus. [4]

Hindamine ja abi: kes teeb mida?

Kui häälekähedus püsib, on oluline kõri ja häälepaelte seisundi hindamine. See aitab selgitada välja häälekäheduse põhjuse. Kui kähedus on kestnud üle 4 nädala, soovitatakse larüngoskoopiat mitte edasi lükata.[2]

Logopeed nõustab häälehoiu osas ning viib läbi hääleteraapiat. Hääleteraapia eesmärgiks on võimalusel taastada tavapärane hääl - vähendada häält kahjustavaid harjumusi ning õpetatada säästvat hääletehnikat. [7]

Kui hääleprobleemi põhjuseks on mitu tegurit (nt vale häälekasutus ja refluks või astma vm), annab parima tulemuse meeskondlik sekkumine (medikamentoosne ravi + hääleteraapia).[1]

Kiire häälekvaliteedi hindamine

Küsimustik aitab kirjeldada, kuidas hääle kvaliteet igapäevaelu mõjutab. See ei asenda hindamist.

~2 min Ava test →

KKK

Allikad ↓

Kui kähedus on seotud viirusega, taastub hääl enamasti mõne päeva kuni paari nädala jooksul.[5] Kui häälekähedus püsib üle 2–4 nädala, tasub konsulteerida perearstiga, kes vajadusel suunab edasi kõrva-nina-kurguarsti juurde.[2]

Pigem mitte. Kui hääl on väsinud, on parem anda häälele puhkust. Häält säästab ka pehmelt ning lühidalt rääkimine.[4]

Jah, lastel võib pikaajalise suure häälekoormuse tagajärjel tekkida häälepaelte sõlmekesed. Oluline on häälekoormuse vähendamine ning häälekasutustehnikate õppimine.[6][7]

Pane kirja, millal häälekähedus tekkis, kui kaua on kestnud, mis olukorras halveneb. Võid teha hääle test häälekvaliteedi hindamiseks. Konsulteeri perearstiga - ta suunab vajadusel edasi kõrva-nina-kurguarsti ja logopeedi vastuvõtule. [2]

Allikad

  1. American Speech-Language-Hearing Association (ASHA). Voice Disorders (Practice Portal). https://www.asha.org/practice-portal/clinical-topics/voice-disorders/
  2. American Academy of Otolaryngology–Head and Neck Surgery Foundation (AAO-HNSF). Clinical Practice Guideline: Hoarseness (Dysphonia) (Update). 2018. https://dysphonia.org/wp-content/uploads/2019/06/AAO_Hoarseness_Guidelines.pdf
  3. AAO-HNSF. How to Prevent Hoarseness (Dysphonia) (patient information). https://www.entnet.org/wp-content/uploads/2021/04/hoarseness_preventiontable_source.pdf
  4. Great Ormond Street Hospital (NHS). Healthy voice (patient information PDF). https://www.gosh.nhs.uk/documents/9056/healthy_voice.pdf
  5. NHS. Laryngitis. https://www.nhs.uk/conditions/laryngitis/
  6. Royal Berkshire NHS Foundation Trust. Vocal cord nodules. March 2024. https://www.royalberkshire.nhs.uk/media/4ptikdb4/vocal-cord-nodules_mar24.pdf
  7. AAO-HNSF. Frequently Asked Questions About Voice Therapy (patient information). https://www.entnet.org/wp-content/uploads/2021/04/hoarseness_voice_faq_source.pdf
  8. Alder Hey Children’s Hospital (NHS). Difficulty breathing or noisy breathing (symptom guidance). https://www.alderhey.nhs.uk/conditions/symptoms-checker/difficulty-breathing/
Logopeediakliiniku logo

J. Sütiste tee 17, Tallinn

+372 550 2230 info@logopeed.ee

Ava kontaktivorm Vaata teenuseid

Logopeediakliinik

Info & Tugi