Nõuanded Lapsed ja noored Kirjalik kõne

Düsgraafia ehk kirjutamisraskus lastel

Kirjutamine eeldab mitme oskuse samaaegset kasutamist: mõtete sõnastamine, õigekiri, lauseehitus, töömälu ning sageli ka käe ja silma koostöö. Kui kirjutamine valmistab lapsele pikemat aega raskusi, võib ta vajada sihipärast õpet ja kohandusi.

  • Saad selgema pildi, mida kirjutamisraskus võib tähendada (ja mida see ei tähenda).
  • Näed tüüpilisi märke eri vanuses ning praktilisi samme kodu-kooli koostööks.
  • Oskad otsustada, millal tasub küsida hindamist ja millist tuge otsida.
Ava kontaktivorm
Vastame tavaliselt 1-3 tööpäeva jooksul.

Mis on düsgraafia ehk kirjutamisraskus?

Sõna “düsgraafia” kasutatakse eri tähendustes. Mõnikord peetakse silmas õigekirja ja sõnade kirjutamist, teinekord kirjutamise protsessi tervikuna (mõtete kirja panek, lauseehitus, tekst) ning vahel ka käekirja ja kirjutamise tempot. Rahvusvahelises käsitluses kirjeldatakse düsgraafiat sagedamini kui õigekirjas ja kirjalikus eneseväljenduses esinevate raskustena, mis võivad esineda üksi või koos teiste õpiraskustega. [1]

Oluline on teada: kirjutamisraskus ei tähenda, et laps „ei oska“ või „ei pinguta“. Kirjutamine on keerukas oskus, mis eeldab mitme protsessi koos toimimist (nt töömälu, planeerimine, keeleline täpsus ja peenmotoorika). Kui mõni neist on nõrgem, võib kirjutamine olla lapsele keeruline ja tulemus ei pruugi peegeldada tema tegelikke teadmisi. [4]

Kuidas see erineb düsleksiast?

Düsleksia on eelkõige lugemisraskus. Düsgraafia/kirjutamisraskus puudutab kirjutamist (õigekiri, tekstiloome ja/või kirjutamise protsess). Need võivad esineda eraldi, kuid sageli esinevad koos. [1]

Kui kirjutamisraskus tekib järsku

Kui kirjutamine muutub äkki väga keeruliseks (nt pärast traumat) või lisanduvad neuroloogilised sümptomid, on vaja kiiresti pöörduda arsti poole. See on teistsugune olukord kui arenguline kirjutamisraskus. [6]

Kuidas kirjutamisraskus võib avalduda?

Kirjutamisraskus võib avalduda erinevalt. Mõnel lapsel on suurim mure õigekiri, teisel kirjutamise tempo või mõtete kirja panek. Sageli on raskusi mitmes valdkonnas korraga. [1]

Käekiri ja tempo

  • Kirjutamine on aeglane ja nõuab suurt pingutust;
  • tähekujud, reavahed ja sõnade vahed on ebaühtlased;
  • käsi väsib kiiresti või laps väldib pikemaid kirjalikke töid.
Kirjutamine võib olla lapse jaoks väsitav ja nõuda pikka keskendumist.. [4]

Õigekiri ja sõnakujud

  • häälikute asendused, ärajätmised või lisamised;
  • sama sõna kirjutatakse eri kordadel erinevalt;
  • reegleid on raske rakendada, isegi kui laps oskab neid suuliselt selgitada.
Kirjutamisraskus võib olla seotud õigekirja ja kirjaliku eneseväljenduse keerukusega. [2]

Kirjalik eneseväljendus

  • lauseehitus on kirjas ebaühtlane, kuigi suuline kõne on ladus;
  • teksti koostamine on keeruline (algus, keskosa, lõpp);
  • vastused jäävad väga lühikeseks, laps väldib kirjutamist või ütleb „ei oska“.
Kirjutamisraskus võib puudutada nii kirjutamise protsessi (nt planeerimine) kui ka tulemust (valmis tekst). [1]
Orientiir: kui kodutööde tegemine venib väga pikaks just kirjutamise tõttu, on see oluline märguanne, et leida tugi, mis vähendaks pinget ja aitaks lapsel paremini õppida..

Kombineeritud tugi

Tõhus tugi koosneb tavaliselt mitmest osast: (1) oskuste sihipärane õpetamine, (2) harjutamine koos juhendamise ja tagasisidega, (3) kooli kohandused, et laps saaks oma teadmisi näidata ka siis, kui kirjutamine on keeruline. Sageli tehakse koostööd mitme spetsialisti vahel.. [3]

1) Hindamisel täpsustatakse:

  • millises valdkonnas on suurim raskus: õigekiri, käekiri, teksti kirjutamine või nende kombinatsioon, tekstiloome protsessis või segatüüpi;
  • kas lisaks esineb muid raskusi, nt keele, tähelepanu või koordinatsiooniga;
  • millised kohandused aitaksid kohe, nt lisaaeg või teistsugune vastamisviis.
Hindamine aitab selgitada, milline kirjutamise osaoskus vajab kõige rohkem tuge. [1]

2) Õpetamine ja harjutus

  • õigekirja ja reeglite õpetamine (sh grammatika);
  • kirjaliku teksti ülesehitus (lause → lõik → tekst);
  • vajadusel käekirja/peenmotoorika arendamine.
Kirjutamist õpetatakse osadeks jaotatuna, mitte lihtsalt „kirjuta rohkem“. [1]

3) Kohandused ja abivahendid

  • lisaaeg kontrolltöödeks ja kirjanditeks;
  • võimalus vastata osaliselt suuliselt või arvutis (kokkuleppel);
  • abivahendid teksti planeerimiseks (nt skeemid).
Kohandused aitavad vähendada pinget ja toetavad lapse võimalust oma teadmisi näidata. [4]

Praktilised sammud: millest alustada?

Kodus

  • Kogu mõned näited lapse töödest (vihik, kontrolltöö, kodutöö). Nii näed, kas kirjutamine ajas muutub;
  • pane kirja, mis on lapsele kõige keerulisem: õigekiri, tempo, teksti kirjutamine või väsimine;
  • vähenda kirjutamise mahtu, kuid säilita sisu: „üks lõik + suuline selgitus“ on parem kui mitte midagi.
Eesmärk on vähendada pinget ja hoida motivatsiooni, kuni oskused paranevad.

Koolis

  • küsi õpetajalt, millistes olukordades kirjutamine kõige rohkem raskusi valmistab;
  • leppige kokku 1–2 lihtsat kohandust (nt lisaaeg, väiksem kirjutamise maht, etteantud struktuur);
  • kui raskus püsib, arutage koos tugispetsialistiga (nt eripedagoog, HEV-koordinaator).
Kirjutamisraskuste puhul on tavapärane koostöö kooli ja spetsialistide vahel. [3]

Kaks näidet

  • 2. klass: laps loeb eakohaselt, kuid kirjutades jätab sõnalõppe ära ja teeb korduvalt samu õigekirjavigu; kirjutamise tempo on väga aeglane.
  • 5. klass: laps väljendab end suuliselt hästi, kuid kirjutades jäävad laused lühikeseks ja mõtted pole seostatud, sest kirjutamine on keeruline.

Millal pöörduda konsultatsioonile?

Pöördu, kui kirjutamisraskus püsib ja mõjutab koolitööd (tulemused, ajakulu, enesekindlus) või kui nii õpetaja kui ka kodu näevad, et tavapärane harjutamine ei too oodatud muutust. Hindamine aitab leida realistlikud eesmärgid ja sobivad toetavad sammud lapsele. [1]

KKK

Mitte alati. Käekiri võib olla ebaühtlane ka väsimuse, vähese harjutuse või kasvuspurdi ajal. Kirjutamisraskuse kahtlus tekib siis, kui kirjutamine võtab püsivalt palju aega ja vaeva ning hakkab õppimist segama (nt õigekiri, teksti kirjutamine, tempo). [4]

Ei. Düsleksia on peamiselt lugemisraskus; kirjutamisraskus puudutab kirjutamist. Need võivad esineda eraldi, kuid sageli ka koos – seetõttu on hindamisel mõistlik hinnata mõlemat. [1]

Oskus areneb ajas, kuid püsiva kirjutamisraskuse korral on sageli vaja sihipärast õpet ja sobivaid kohandusi. Varajane tugi aitab ennetada olukorda, kus kirjutamine hakkab mõjutama lapse enesehinnangut ja õpimotivatsiooni. [2]

Tavaliselt on see kohandus. Kui käekiri või kirjutamise tempo on suureks takistuseks, võib arvutikasutamise luba aidata lapsel oma teadmisi paremini näidata. Samal ajal saab jätkata õigekirja ja kirjaliku väljenduse õpetamist. [4]

SSee sõltub raskuse iseloomust. Sageli on kaasatud eripedagoog või õpetaja (õpioskused ja kohandused), vajadusel tegevusterapeut (peenmotoorika ja käekiri) ning logopeed (õigekiri ja kirjaliku keele oskused). Kirjutamisraskuste puhul on tavapärane mitme spetsialisti koostöö. [3]

Võta kaasa mõned kirjaliku töö näited eri ainetest, kirjuta üles ajakulu, peamised raskused, ning võimalusel lühike tagasiside õpetajalt. [1]

Allikad

  1. American Speech-Language-Hearing Association (ASHA). Disorders of Reading and Writing (Practice Portal). https://www.asha.org/Practice-Portal/Clinical-Topics/Written-Language-Disorders/Disorders-of-Reading-and-Writing/ (vaadatud 06.02.2026).
  2. International Dyslexia Association (IDA). Understanding Dysgraphia. https://dyslexiaida.org/understanding-dysgraphia/ (vaadatud 06.02.2026).
  3. American Speech-Language-Hearing Association (ASHA). Written Language Disorders (Practice Portal). https://www.asha.org/Practice-Portal/Clinical-Topics/Written-Language-Disorders/ (vaadatud 06.02.2026).
  4. Cleveland Clinic. Dysgraphia: What It Is, Symptoms, Diagnosis & Treatment. https://my.clevelandclinic.org/health/diseases/23294-dysgraphia (vaadatud 06.02.2026).
  5. University Hospitals Birmingham NHS Foundation Trust. Dysgraphia – Neurodiversity Toolkit (factsheet) (PDF). https://www.uhb.nhs.uk/media/gz0mli1n/dysgraphianeurodiversitytoolkit.pdf (vaadatud 06.02.2026).
  6. Europe PMC. Could pure agraphia be the only sign of stroke? Lessons from two case reports. https://europepmc.org/article/PMC/PMC8253320 (vaadatud 06.02.2026).
  7. Logopeediakliinik (Riin Naestema). Düsgraafia ehk vaegkirjutamine (varasem nõuandeartikkel). https://www.logopeed.ee/et/nouanded?view=article&id=344:duesgraafia-ehk-vaegkirjutamine&catid=135:duesleksia-duesgraafia (vaadatud 06.02.2026).

Seotud teemad lugemiseks

Düsleksia (lugemisraskus)
Kui lugemine on peamine mure, alusta siit.
Kooslugemine: neli strateegiat
Kuidas toetada keelt ja lugemist igapäevases rütmis.
Kõneareng (ülevaade)
Kui kirjutamisraskusega kaasneb keeleline raskus.
Hindamine ja raviplaan
Kui soovid selget plaani: mis on fookus ja mis aitab.

Kui soovid konsulteerida

Kirjuta lühidalt, kui vana laps on ja mis on kirjutamise juures kõige raskem. Võimalusel too mõni näide.

Ava kontaktivorm
Logopeediakliiniku logo

J. Sütiste tee 17, Tallinn

+372 550 2230 info@logopeed.ee

Ava kontaktivorm Vaata teenuseid

Logopeediakliinik

Info & Tugi