Millal lapse arengule rohkem tähelepanu pöörata?
3–5-aastaste laste areng ei kulge alati ühtlases tempos. Mõnel perioodil areneb kiiremini kõne, teisel ajal iseseisvus, mäng või suhtlemisoskus. Mõnikord vajab laps uue oskuse omandamiseks rohkem aega või igapäevast tuge. Kui raskused püsivad või mõjutavad lapse suhtlemist ja igapäevast toimetulekut, tasub pöörduda arengu hindamiseks spetsialisti poole..
4 valdkonda, mida 3-5-a vanuse juures jälgida
1) Suhtlemisoskuse areng
Jälgi, kas laps kaasab mängu täiskasvanuid ja eakaaslasi. Kas ta näitab teda huvitavaid asju, esitab küsimusi, kommenteerib toimuvat ja jagab oma mõtteid? Kas ta suudab ühises mängus osaleda ja teistega arvestada?
Ole tähelepanelik, kui:
- laps mängib enamasti üksi ega püüa teisi lapsi oma mängu kaasata;
- lapse suhtluspüüdlused tekitavad arusaamatusi, laps loobub mängust;
- lapsel on raske teisi kuulata, oma järge oodata, korda-mööda tegutseda.
2) Kõne ja keele areng
Oluline ei ole ainult see, kas laps räägib, vaid ka see, kuidas ta kõnet mõistab ja kasutab. Jälgi, kas laps moodustab lauseid, esitab küsimusi, räägib oma kogemustest ning saab aru lihtsamatest lugudest ja juhistest.
Ole tähelepanelik, kui:
- lapse kõne on raskesti mõistetav.
- laps kasutab oma vanuse kohta väga lühikesi lauseid, tal on raske oma mõtteid väljendada.
- laps ei saa sageli küsimustest või korraldustest aru või vastab neile ebatäpselt.
3) Tunnetega toimetulek ja oma käitumise juhtimine
Tugevad tunded on 3-5-aastaste laste puhul tavapärased. Oluline on jälgida, kas laps suudab täiskasvanu abiga rahuneda ning kas ajaga tunnetega toimetulek paraneb.
Ole tähelepanelik, kui
- üleminek ühelt tegevuselt teisele, nt õuest tuppa tulemine või mängu lõppemine, põhjustab alati tugeva vastureakstiooni.
- ebaõnnestumine või pettumus viivad peaaegu alati tugeva emotsionaalse reaktsioonini ning lapsel on raske rahuneda.
- laps vajab ka tuttavate tegevuste alustamiseks ja jätkamiseks pidevalt täiskasvanu juuresolekut ja suunamist.
4) Igapäevased oskused
Arenguraskused võivad avalduda igapäevastes tegevustes, nt söömisel, riietumisel, magamaminekul ning mängu alustamisel või lõpetamisel.
Ole tähelepanelik, kui:
- tuttavad igapäevased tegevused võtavad kaua aega ning põhjustavad sageli pingeid.
- laps väldib järjekindlalt teatud olukordi, nt ühist söömist või teistega mängimist.
- laps vajab tuttava tegevuse alustamiseks ja lõpuleviimiseks pidevalt täiskasvanu juhendamist.
Lapse toetamine kodus
- Mängi lapsega oga päev, järgi tema huvi ja mänguideid.
- Kommenteeri lapse tegevust ja anna talle vastamiseks piisavalt aega.
- Kasuta lühikesi ja selgeid lauseid ning anna üks juhis korraga.
- Valmista last tegevuse muutuseks ette, nt "veel kaks minutit mängime, siis hakkame koristama".
- Märka ja tunnusta lapse suhtlemiskatseid.
Millal pöörduda spetsialisti poole?
- raskused püsivad või süvenevad ning mõjutavad lapse igapäevast toimetulekut, lasteaias osalemist või suhteid.
- lapsel on raske kõnest aru saada või ennast väljendada ning see põhjustab pettumust või suhtlemisest loobumist.
- laps tunneb vähe huvi teistega suhtlemise ja koos mängimise vastu.
- lapsel on raske tegevusi vahetada või tugevate tunnetega toime tulla ning see häirib pere igapäevaelu.
- laps kaotab varem omandatud oskusi
Vajadusel alusta siit: hindamine ja raviplaan.
Seotud teemad
Nõuanded: lapsed ja noored
Hindamine ja raviplaan
Grupid ja programmid
KKK
Võta ühendust
Kui sul on mure, kirjuta meile. Vastame tavaliselt 1-3 tööpäeva jooksul.
Ava kontaktivormRiin Naestema, logopeed
