Kakskeelsus lapsel (mitmekeelsus)

Kaks- või mitmekeelsus tähendab, et laps kasvab keskkonnas, kus ta kuuleb ja kasutab kahte või enamat keelt. Näiteks räägib üks vanem lapsega ühes keeles ja teine teises keeles või kasutatakse kodus ja lasteaias erinevaid keeli. Laps õpib mõlemat keelt kuulamise, rääkimise ja igapäevase suhtlemise kaudu. Kakskeelsus on loomulik viis keelte omandamiseks paljudele lastele.  [1]

Mis see on? Mis on tavaline? Müüdid Kuidas toetada Millal nõu küsida Hindamine
Ava kontaktivorm Vastame tavaliselt 1-3 tööpäeva jooksul.

Kui soovid kiiret orientiiri, võid alustada ka kõnearengu sõeltestist – tulemus ei ole diagnoos, vaid abiks järgmise sammu valikul. Ava kõnearengu sõeltest.

Mida tähele panna

Mitmekeelsuse puhul on sageli normaalne, kui…

  • Laps võib ühte keelt eelistada rohkem kui teist, see võib aja jooksul muutuda. [3]
  • laps võib vahel lause sees kasutada teise keele sõna – seda nimetatakse koodivahetuseks. [1]
  • kui laps puutub kokku uue keelega, võib ta mõnda aega olla rohkem kuulaja kui rääkija. See on kohanemisperiood. [8]

Pöördu logopeedi poole, kui…

  • mure püsib ja raskused paistavad mõlemas keeles. [6]
  • lapsel on raske aru saada igapäevastest juhistest või kõne areng näib olevat pidurdunud. [4]
  • on tekkinud taandareng (oskused vähenevad) või on mure hääle, kuulmise, söömisega.

Kui kahtled, pane esmalt kirja, millistes olukordades raskused tekivad ja millises keeles see rohkem väljendub.

Mis on kakskeelsus ja mitmekeelsus?

Kakskeelsuse korral kasutab laps igapäevaelus kahte keelt, mitmekeelsuse korral kolme või enamat keelt. Mõnel lapsel on kaks keelt olemas juba algusest peale – näiteks räägib üks vanem eesti ja teine vene keelt. Mõnel lisandub uus keel hiljem – näiteks räägitakse kodus itaalia keelt, kuid lasteaias puutub laps kokku eesti keelega. [8]

Ühte ainuõiget viisi peres keelte kasutamiseks ei ole. Mõnes peres räägib iga vanem lapsega oma keeles, teises kasutatakse kodus üht ja väljaspool teist keelt. Oluline on, et laps kuuleks mõlemat keelt piisavalt ja saaks neid igapäevaelus kasutada. [1]

Mis on iseloomulik mitmekeelse lapse kõnele?

Mõni keel võib lapsel olla tugevam kui teine

Lapse eneseväljendus võib ühes keeles olla parem kui teises. Sageli sõltub see sellest, kus ja kellega ta seda keelt igapäevaselt kasutab. [3]

Ühes keeles võib lapse sõnavara olla väiksem, kuid kui arvestada sõnavara kõigis lapse kasutatavates keeltes kokku, on see sageli sarnane ükskeelse eakaaslase omaga. [1]

Koodivahetus ehk kahe keele kasutamine samas lauses

Koodivahetus tähendab, et laps kasutab ühes lauses või vestluses kahte keelt. Näiteks võib laps alustada lauset ühes keeles ja kasutada mõnda sõna teisest keelest. See on kakskeelsete laste puhul tavaline ja loomulik nähtus, mitte märk keeleprobleemist. [1]

Oluline vahe: keele arengu eripära või keelepuue

Uut keelt õppides võib laps mõnda aega teha rohkem grammatikavigu, otsida sõnu või rääkida vähem. See on sageli loomulik osa keele omandamisel. Kui raskused on selgelt märgatavad mõlemas keeles ja püsivad pikemat aega, tasub lapse kõne ja keele arengut täpsemalt hinnata. [6]

Levinud müüdid

Müüt: “Mitmekeelsus põhjustab kõne hilistumist.”

Mitmekeelsus ise ei põhjusta kõne- ega keelearengu häiret. Mõnel lapsel võivad esimesed laused tulla veidi hiljem, sest keeleline sisend jaguneb mitme keele vahel. Arengu põhietapid on siiski samad nagu ükskeelsetel lastel. [1][5]

Müüt: “Keeled lähevad lapse peas segi.”

Koodivahetus on kakskeelsete laste puhul tavaline ja loomulik. Aja jooksul õpib laps üha paremini valima, kellega millises keeles rääkida. [8]

Müüt: “Kodune keel tuleks ära jätta, et laps omandaks eesti keele kiiremini.”

Koduse keele hoidmine toetab lapse suhet pere ja oma identiteediga. Sageli aitab tugev kodune keel ka teise keele õppimist, sest hästi arenenud esimene keel loob hea aluse uue keele omandamiseks. [5][7]

Kui lapse keele arengu kohta saad erinevat infot või nõu, alusta lihtsast küsimusest: kas mure on märgatav ühes keeles või mõlemas keeles? [6]

Kuidas toetada mitmekeelse lapse keele arengut?

1) Leppige peres kokku, kuidas keeli kasutatakse

  • Valige selline viis, mida suudate järjepidevalt hoida (mitte ideaal, mis perele liiga koormavaks muutub).
  • Kasutage kodust keelt igapäevases vestluses, mitte ainult juhiste või käskude andmisel. [1]
  • Kui võimalik, leidke lapsele rohkem sama keele rääkijaid – näiteks sugulased, sõbrad või huviringid.

2) Oluline on suhtluse kvaliteet, mitte ainult keele kasutamise aeg

  • Räägi lapsega rahulikult ja selgelt, kirjeldage tegevusi (nt „Ma panen jope selga…“).
  • Anna lapsele aega vastata, sest mitme keele kasutamisel võib õige sõna leidmine võtta rohkem aega.
  • Looge ühiseid rutiine – näiteks koos lugemine, mängimine või toiduvalmistamine. Just igapäevastes olukordades areneb keel kõige paremini. [7]

Praktiline nipp: kui laps vastab teises keeles

Sa ei pea iga vastust parandama. Võid lapse mõtte rahulikult oma keeles üle öelda: „Jaa, see konn hüppab.“ Nii kuuleb laps õiget keelemudelit, ilma et vestlus katkeks või tekiks pingeid. [8]

Millal tasub nõu pidada?

Ka mitmekeelsel lapsel võib esineda kõne- ja keelearengu raskus – täpselt nagu ükskeelsel lapsel. Vahe on selles, et hindamisel tuleb arvestada keelekeskkonda ja hinnata lapse oskusi võimalusel mõlemas keeles. [4][6]

Pöördumine on eriti oluline, kui:

  • lapsel on kõnemõistmine ja eneseväljendus piiratud ka koduses/tugevamas keeles. [6]
  • mure püsib ja takistab igapäevast toimetulekut (lasteaias, koolis, kodus).
  • tekib taandareng (oskused vähenevad) või esinevad hääle, söömise vm mured.
  • peres on keeruline otsustada, kuidas keeli kasutada.

Teenusena vaata ka: hindamine ja raviplaan.

Enne pöördumist pane kirja:

  • Milliseid keeli laps kuuleb ja kellega kasutab (kodune keel / lasteaed / kool / sugulased).
  • Kui vana oli laps, kui teine keel lisandus (või on mõlemad keeled algusest peale).
  • Mis on “tugevam keel” praegu ja millistes olukordades mure kõige rohkem väljendub.
  • Kas mure on mõlemas keeles.
Ava kontaktivorm

Kuidas hindamine toimub?

Mitmekeelse lapse hindamisel püütakse aru saada, kas tegu on keele õppimise loomuliku eripäraga või püsivama raskusega. Selleks arvestatakse lapse keelekeskkonda ning vaadatakse, kuidas laps eri olukordades aru saab ja suhtleb. Võimaluse korral kogutakse infot mõlema lapse kasutatava keele kohta, vajadusel ka tõlgi või keele vahendaja abil. [4][6]

Mida hindamise tulemusel teada saab

  • Selge ülevaade lapse tugevustest ja võimalikest järgmistest sammudest (kodus, vajadusel teraapias);
  • Soovitused, kuidas toetada lapse keele arengut, hoida kodust keelt ning samal ajal aidata kaasa teise keele kujunemisele; [7]
  • Vajadusel koostöö pere ja haridusasutusega (lasteaed või kool), et lapse toetamisel oleks terviklik.

KKK

Mitte tingimata. Olulisem on järjepidevus ja see, et suhtlete lapsega, mitte ainult ei anna juhiseid. Mõnes peres toimib hästi põhimõte „üks inimene – üks keel“, teises kasutatakse kodus üht ja väljaspool teist keelt. Oluline on valida selline viis, mis sobib teie pere igapäevaellu ja mida on lihtne järjepidevalt järgida. [1]

Enamasti mitte. See on tavaline strateegia, eriti kui sõna ei meenu või on mõnes olukorras teises keeles sagedam. Ajas muutub keelte eristamine ja kasutamine sujuvamaks. [8]

Sageli on see uue keele ja uue keskkonnaga kohanemise osa. Mõnel lapsel on kohanemise periood, kus ta kuulab ja õpib vaikselt. Kui laps kodus suhtleb aktiivselt, tema kõne areneb, ei ole lasteaias mitterääkimine tingimata ohumärk. [8]

Erinevate keelte häälikusüsteemid on erinevad ja seetõttu võib kõne olla aktsendiga – see ei tähenda automaatselt hääldushäiret. Kui aga lapsel on mitmes keeles selged ja püsivad hääldusvead või kõnest arusaamine on raskendatud, tasub konsulteerida logopeediga. [3]

Pigem mitte. Koduse keele kasutamine toetab lapse sidet pere ja kultuuriga ning loob hea aluse teise keele õppimiseks. Olulisem on, et laps kuuleks koolikeelt piisavalt ja saaks seda kasutada. Samuti on tähtis, et kodune suhtlemine oleks rahulik ja pingevaba. [5][7]

Sõeltest sobib esmaseks kiireks hindamiseks, probleemi sõnastamiseks. Mitmekeelsuse korral vaata tulemust alati koos keelekeskkonna infoga. Kui mure püsib või raskused on mõlemas keeles, konsulteeri logopeediga. [4]
Ava kõnearengu sõeltest.

Allikad

  1. Haridus- ja Teadusministeerium. Meie lapsel mitu keelt: abiks mitmekeelse lapse vanemale. Virve-Anneli Vihman. 2019. PDF. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-06/meie_lapsel_mitu_keelt_fin.pdf
  2. Tartu Ülikool – Mitmekeelsuse keskus. Materjalid (sh “Meie lapsel mitu keelt”). https://sisu.ut.ee/mitmekeelsus/materjalid/
  3. American Speech-Language-Hearing Association (ASHA). Learning More Than One Language. https://www.asha.org/public/speech/development/learning-more-than-one-language/
  4. ASHA Practice Portal. Multilingual Service Delivery in Audiology and Speech-Language Pathology. https://www.asha.org/practice-portal/professional-issues/multilingual-service-delivery/
  5. American Academy of Pediatrics (HealthyChildren.org). Young Children Learning Multiple Languages: Parent FAQs. https://www.healthychildren.org/English/ages-stages/gradeschool/school/Pages/7-Myths-Facts-Bilingual-Children-Learning-Language.aspx
  6. Royal College of Speech and Language Therapists (RCSLT). Bilingualism – clinical information for SLTs. https://www.rcslt.org/speech-and-language-therapy/clinical-information/bilingualism/
  7. The Hanen Centre. Speaking More Than One Language with My Child. https://www.hanen.org/information-tips/speaking-more-than-one-language-with-my-child
  8. Byers-Heinlein K, Lew-Williams C. Bilingualism in the Early Years: What the Science Says. 2013. (Vabalt loetav täistekst). https://europepmc.org/article/PMC/6168212

Seotud teemad lugemiseks

Ava kontaktivorm Kui kirjutad, lisa palun: lapse vanus, keeled, kus keeli kasutatakse ja mis sind kõige rohkem muretsema paneb.
Logopeediakliiniku logo

J. Sütiste tee 17, Tallinn

+372 550 2230 info@logopeed.ee

Ava kontaktivorm Vaata teenuseid

Logopeediakliinik

Info & Tugi