Autism ja suhtlemine
Siit leiad lühikese selgituse suhtlemisoskuste kohta, mis on autismispektri eripäradega sagedamini seotud (nt žestid, ühistähelepanu, vastastikune suhtlus ja vastastikune suhtlus ja keele kasutamine suhtlemiseks).
Vali teema
Autism
Kuidas autismispektri eripärad võivad mõjutada suhtlust, mängu ja igapäevast toimetulekut.
Ava alaleht16 žesti 16. elukuuks
Žestid on sageli varajase suhtluse “vundament” – osutamine, näitamine, lehvitamine, “anna”.
Ava alalehtMTW (Hanen) peredele
Vanem saab praktilisi võtteid, kuidas toetada lapsega vastastikust suhtlemist igapäevaolukordades (nt rutiinides, mängus ja raamatut vaadates).
Vaata programmiMida suhtlemisel tähele panna
Suhtlus ei tähenda ainult sõnu. Väikelapse puhul on olulised ka žestid, pilkkontakt ja ühistähelepanu, samuti vahelduv suhtlus („minu kord – sinu kord“) ning lapse soov midagi koos teise inimesega teha. [4]
Koolilapse / nooruki suhtlemine
- Sotsiaalsete vihjete ja kirjutamata reeglite mõistmine võib olla keeruline [9]
- Suhtlemine rühmas võib väsitada; laps võib tõmbuda kõrvale või püüda oma raskusi varjata (nt kohandada oma käitumist, eriti tüdrukutel) [5]
- Huvid võivad olla väga kitsad ning laps võib vajada kindlat ja etteaimatavat rutiini [5]
Kui sinu põhimure on eelkõige kõne hilistumine, laps otsib rõõmsalt kontakti žestide ja pilguga, vaata siia: Kõne hilistumine
Kuidas suhtlust kodus toetada?
Sageli aitab see, kui õpetamist on vähem ja koos tegutsemist rohkem. Igapäevased olukorrad ja rutiinid annavad palju võimalusi lapse suhtlemise toetamiseks ning vanema roll on selles väga oluline. [3] [6]
- Lase lapsel juhtida - mine lapse huviga kaasa ja kommenteeri lühidalt (nt „auto sõidab“), selle asemel et pidevalt küsimusi esitada.
- Anan lapsele aega vastata (3–5 sek). Mõni laps vajab rohkem aega, et reageerida või ise suhtlust algaatada.
- Tee suhtlus selgemaks ja nähtavamaks – kasuta pilte, valikuid, „enne–pärast“ järjestust või päevakava. [4]
- Loo olukordi, kus lapsel tekib põhjus suhelda – näiteks tee väike paus või jäta midagi hetkeks „ootama“, et laps saaks paluda või valida.
- Kasuta žeste – need ei pidurda kõne arengut, vaid aitavad suhtlust toetada. [7]
Vt täpsemalt: 16 žesti 16. elukuuks.
MTW (More Than Words) – Hanen programm
MTW on vanemapõhine programm, mis keskendub lapse sotsiaalsele suhtlemisele ja vastastikusele suhtlusele igapäevaolukordades. Programmis õpitakse strateegiaid, mida saab kasutada pere igapäevastes rutiinides – mitte ainult eraldi harjutamise ajal. [3]
Kui diagnoos on alles selgumas, saab sageli alustada suhtluse toetamisest varem — eriti kui igapäevane suhtlus on pingeline. [4]
KKK
Allikad
- The Hanen Centre. More Than Words® Program. https://www.hanen.org/programs/more-than-words (vaadatud 08.02.2026)
- NICE. Autism spectrum disorder in under 19s: recognition, referral and diagnosis (CG128). https://www.nice.org.uk/guidance/cg128 (vaadatud 08.02.2026)
- NHS. Signs of autism in children. https://www.nhs.uk/conditions/autism/signs/children/ (vaadatud 08.02.2026)
- ASHA. Autism and Autism Spectrum Disorder (Practice Portal). https://www.asha.org/Practice-Portal/Clinical-Topics/Autism/ (vaadatud 08.02.2026)
- American Academy of Pediatrics (HealthyChildren.org). Early Signs of Autism Spectrum Disorders. https://www.healthychildren.org/English/health-issues/conditions/Autism/Pages/Early-Signs-of-Autism-Spectrum-Disorders.aspx (vaadatud 08.02.2026)
- CDC. Early Warning Signs of Autism Spectrum Disorder (handout/pdf). https://www.cdc.gov/ncbddd/actearly/autism/curriculum/documents/handouts/ews_handouts_508_final.pdf (vaadatud 08.02.2026)
- Tartu Ülikooli Kliinikum. Aspergeri sündroom. https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/aspergeri-sundroom/ (vaadatud 08.02.2026)
- Eesti Autismiliit. Autismiliit.ee. https://www.autismiliit.ee/ (vaadatud 08.02.2026)
