Autism lastel

Mis on autismispektri häire?

Autismispektri häire (ASH) tähendab arengueripära, mille puhul on raskusi teistega suhtlemisel ja suhtluse vastastikuses vaheldumises. Näiteks võib lapsel olla keeruline jagada tähelepanu (ühistähelepanu), osaleda vastastikuses vestluses või mõista kehakeelt ja muid mitteverbaalseid vihjeid. Sageli esinevad ka väga kindlad huvid või korduvad tegevused. ^[6] Autism ei ole kellegi süü ega teki vanemluse tõttu. ^[1]

Oluline on teada, et autism võib avalduda väga erinevalt. Mõnel lapsel on kõne areng hilisem, teisel võib sõnavara olla suur, kuid keerulisem on teistega suhtlemine ning sotsiaalsete vihjete või kirjutamata reeglite mõistmine. ^[7]

Varajased märgid

Kui lapsel on peamine mure kõne ebaselgus või kõne hilistumine, kuid ta suhtleb aktiivselt žestide, pilgu ja rõõmujagamisega, loe kõne hilistumise kohta. Kõne hilistumine

Kuidas hindamine toimub?

Diagnoosi ei panda ühe sümtomi või ühe visiidi põhjal. Tavaliselt kogutakse infot lapse arengu, suhtlemise, käitumise ja igapäevase toimetuleku kohta ning vajadusel kaasatakse eri spetsialiste (nt lastearst või perearst, lastepsühhiaater, kliiniline psühholoog, eripedagoog, logopeed). ^[4]

Paljudes riikides soovitatakse väikelapseeas autismi sõeluuringut ning arengumurede korral tegutseda varakult. ^[8] Isegi kui diagnoosini kohe ei jõuta, saab toetusega alustada varem – suhtlemisoskuste arendamine ei pea diagnoosi ootama. ^[5]

Kuidas logopeed saab toetada?

Logopeedi töö keskendub sellele, kuidas laps igapäevaelus suhtleb. Vaadatakse, kuidas laps kõnest aru saab, kuidas ta väljendab oma vajadusi ja mõtteid ning kuidas tekib vastastikune suhtlus. Samuti arutatakse koos vanematega, kuidas lapse suhtlemist toetada kodus, lasteaias või koolis. Sageli tähendab see vanemate juhendamist, sest suur osa õppimisest toimub just igapäevastes olukordades ja rutiinides. ^[7]

Kui vanem saab varakult juhiseid, kuidas lapsega igapäevaolukordades suhelda, võib see parandada vanema ja lapse vahelist suhtlemist ning lapse suhtlemisoskusi. Uuringutes on mõju keele arengule ja stressile olnud erinev. ^[9]

Mida saad kodus teha 

1. Jälgi ja ühine: lähtu lapse huvist, kommenteeri lühidalt (“auto sõidab”).
2. Anna aega: pärast lauset tee 3–5 sek paus – laps võib vajada rohkem aega, et kuuldut mõista ja vastata.
3. Lühem ja selgem kõne: üks juhis korraga, sama sõnastus rutiinides.
4. Loo suhtlusolukordi: väike takistus (kraan kinni, “veel?”), et lapsel tekiks põhjus märku anda.
5. Toeta visuaalidega: pildid/valikud (“õun või banaan”), päevakava, “enne-pärast”. ^[7]

Autismispektri eripärad noorukieas

Noorukieas võib selgemalt välja tulla, et suhtlemine on väsitav. Keeruliseks võivad osutuda näiteks grupivestlused, iroonia ja vihjete mõistmine, sõprussuhted ning kooli sotsiaalne keskkond. Mõiste „Aspergeri sündroom“ on paljudele peredele tuttav, kuid tänapäeval käsitletakse seda enamasti autismispektri osana. ^{[1] [6]}

Toetus on sageli väga praktiline: suhtlusolukordade läbi arutamine ja harjutamine, eneseväljenduse toetamine ning oskus märgata väsimust ja ülekoormust. Samuti võib aidata mõelda, kuidas pärast koolipäeva taastuda ja puhata. Kui noorukil esineb ärevust või meeleolu langust, tasub kaasata ka perearst või vaimse tervise spetsialist. ^[5]

KKK