Vali keel

16 žesti 16. elukuuks

Kas sa teadsid, et lapsed peaksid 16. elukuuks omandama vähemalt 16 žesti?
Heade suhtlemisoskuste omandamine algab esimesel eluaastal ja ulatub palju kaugemale lihtsalt kõne omandamisest.
Mida enam on lapsel vahendeid enda väljendamiseks, seda parem – nii saab ta vastavalt olukorrale ja valmisolekule kasutada kehakeelt, žeste, pilte, kõnet või midagi muud. 12

Sisu autor: logopeed Ly Laane (tõlge ja täiendused “First Words Project” materjalist).

mida ja kuidas jälgida

  • Jälgi last 1–2 nädala jooksul.
  • Jälgi, kas žeste lisandub ja laps kasutab neid sihipäraselt (pilk, ootus, jagamine).
  • Kui areng näib seisvat või žeste on väga vähe, küsi nõu.

Miks žestid on olulised

Kas sa teadsid, et lapsed peaksid 16. elukuuks omandama vähemalt 16 žesti?
Heade suhtlemisoskuste omandamine algab esimesel eluaastal ja ulatub palju kaugemale lihtsalt kõne omandamisest. 
Mida enam on lapsel vahendeid enda väljendamiseks, seda parem – nii saab ta vastavalt olukorrale ja valmisolekule kasutada kehakeelt, žeste, pilte, kõnet või midagi muud. 3

Teadusuuringud väikelastega näitavad, et žestide areng 9. kuni 16. elukuu vahel ennustab keeleoskust 2 aastat hiljem. Kuigi konkreetsed žestid ja nende omandamise järjekord võivad pisut erineda (lähtuvalt traditsioonidest, kultuurilisest keskkonnast, vajadustes), peaksid lapsed õppima kasutama vähemalt 2 uut žesti iga kuu vahemikus 9.–16. elukuuni. 23

Žestide hulga kasv ja keerukus

Žestide hulga kasv ja keerukus räägib palju teie lapse sümboolse suhtlemisoskuse arengust ja aitab mõista, kas peaksite muretsema, kui teie laps veel ei räägi. 16 žesti valdamine 16. elukuuks on kõigi laste jaoks kriitiline verstapost, kuna see aitab neil jõuda esimestest sõnadest sõnavara plahvatusliku kasvuni 18–21 kuu vanuses.. 1

Oluline on märgata, kas lapse suhtlusvahendid laienevad ja kas ta püüab oma huvi või soovi teise inimesega jagada.

Žestid vanuses 9–16 kuud 

Sin on iga vanuse juures ära toodud mõned tüüpilised žestid ning lihtsad viisid, kuidas neid igapäevastes olukordades esile kutsuda. 1

9 kuud

algus
Žest: annab Žest: raputab pead (ei)
  • Annab - Lapsed õpivad kõigepealt objekte haarama. Peale seda, kui laps on õppinud oma käeliigutusi paremini kontrollima ja eset käest lahti laskma, õpib ta vanemalt, kuidas asju teisele inimesele anda. Näiteks siis, kui vanem hoiab käe ees, et ese vastu võtta.
  • Raputab pead - Lapsed õpivad raputama pead, et näidata "ei". Näiteks pööravad nad pea ära toidust, mis neile ei meeldi, ja vaatavad siis vanema poole, et näha, kuidas vanem reageerib.

Kuidas õpetada:

  • Kui laps üritab esemeid maha lükata, visata, kukutada käest – siruta käsi ette, et ese kinni püüda, öeldes samal ajal „Anna!“
  • Kui laps loobub pakutud toidust või lükkab midagi eemale, reageeri sellele raputades pead. Lisa võimalusel ka miimika ja häälitsus (nt „Mkmmm!“). Mida lõbusam on sinu reaktsioon, seda tõenäolisem on see, et laps tahab seda veel näha. Tegevuste kordamine on väga oluline.

10 kuud

julgus küsida
Žest: sirutub ja tõstab käed üles
  • Sirutub - Lapsed õpivad vaatlemise, esemete uurimise ja jäljendamise kaudu sirutama käe selle poole, mida nad soovivad
  • Tõstab käed üles - lapsed õpivad märku andma, et tahavad sülle

Teiste reaktsioonidest õppides hakkavad nad žeste teadlikumalt kasutama – algul sirutavad käe eseme poole, hiljem pööravad avatud peopesa üles ja lõpuks tõstavad käed üles, et paluda sülle.

Kuidas õpetada:

  • Mängi lapsega „püüdmise“ mängu – sirutu lapse poole justkui tahaksid teda kätte saada. Tee seda mitu korda enne kui ta päriselt kinni püüad (haara sülle, tõsta õhku, kallista vmt).
  • Lisa sõnad: „Käes!“, „Juhhuu!“, „Hop!“ vmt tegevusega haakuvat. Kasuta samasuguses tegevuses alati ühte kindlat fraasi, sõna või häälitsust.

11 kuud

jagab huvi
Žest: näitab Žest: lehvitab
  • Näitab - lapsed motiveeritud oma huvisid teistega jagama. Nad õpivad esemeid üleval hoidma ja neid näitama, et teised vaataksid ja märkaksid, mis neid huvitab
  • Lehvitab - lapsi motiveerib ka igapäevane sotsiaalne kogemus, mille nad saavad rutiinides, kus neile olulised inimesed tulevad ja lähevad. Nii õpivad nad käega lehvitama. See liigutus küpseb tasapisi.

Kuidas õpetada:

  • Lehvita alati, kui märkad, et laps soovib lahkuda või siis, kui koos lahkute. Kui peate lahkuma, kuid märkad, et laps lahkuda ei soovi, kasuta mõnd muud konteksti sobivat žesti..

  • Mängige peitust – igakord, kui end ära peidad, siis lehvita. Kui mäng lapsele meeldib, siis tee paus enne peitu minemist – äkki laps lehvitab sulle. Kui jah, mine ruttu peitu.

12 kuud

suunab tähelepanu
Žest: avatud peopesa (anna) Žest: koputab
  • Avab peopesa (“anna siia”)
  • Osutab (algul “terve käega”)
  • Koputab (uksele/lauale)

Selles vanuses kasutavad lapsed avatud käega osutamist ja terve käega soovitud objekti puudutamist, et juhtida teiste tähelepanu huvipakkuvatele asjadele. Laste žestid muutuvad konkreetsemaks ja sageli saadavad lapsed neid intonatsiooni, miimika ning lalinaga.

Kuidas õpetada

  • ANNA – kui laps ulatab sulle midagi, siis ava peopesa.
  • OSUTAMINE – kui laps vaatab midagi huvitatult, osuta sellele ja nimeta ese, lisa sõna „Vaata!“, „Äge!“ vm lapse emotsiooni väljendav sõna või häälitsus.
  • KOPUTAMINE – koputa uksele alati enne selle avamist. Lisa ka kõne „Kop-kop!“ või „Tee lahti!“ või laulurida „Kop-kop-lahti tee!“

13 kuud

jäljendab
Žest: plaksutab Žest: saadab õhumusi
  • Plaksutab 
  • Saadab õhumusi 

Lapsed õpivad vaadeldes, jälgides teisi ja imiteerides seda, mida vanemad teevad ja ütlevad. Nad õpivad kasutama uusi žeste, näiteks plaksutama käsi ja saatma õhusuudlust. Žestid ja sõnad, millega lapsed kokku puutuvad, kujundavad nende sõnavara ja tekitavad huvi õppimise vastu.

Kuidas õpetada:

  • Kui märkad, et miski su lapsele rõõmu teeb, plaksuta ja ela talle kaasa. Püüa plaksutada nii, et laps sind märkaks, kuid ära sunni teda end imiteerima

  • Saada õhumusi, kui keegi lahkub või kui jätad hüvasti videokõnes. Lase õhumusi saajal see lõbusalt kinni püüda. Mängige õhumuside saatmist ja püüdmist nii, et laps seda näeks.

14 kuud

täpsem osutus
Žest: osutab nimetissõrmega Žest: tšš
  • Osutab nimetissõrmega 
  • “Tšš!” 

14 kuu vanuses hakkavad lapsed nimetissõrmega osutama eemalolevatele objektidele. See on märk sellest, et vaatlusoskused on kindlalt omandatud ja lapsed on muutumas sümboolseteks suhtlejateks. Nad kasutavad nimetissõrme ka "Tššš!“ žesti jaoks. Nende kasvav žestide repertuaar soodustab räägitud sõnade avanemist.

Kuidas õpetada:

  • Kui märkad, et laps tunneb huvi millegi vastu, mis pole ta haardeulatuses, siis osuta sellele ja ulata kohe lapsele. Võid kükitada lapse kõrvale, et ta su žesti paremini märkaks. Osutades nimeta konkreetne objekt, mida arvad, et laps soovib.
  • Kui sulle tundub, et last häirib vali heli, osuta sõrmega suule ja lisa „Tšš!“. Kui su laps armastab valjusid helisid – kata kõrvad kätega ja lisa siis žest „Tšš!“

15 kuud

“nagu sõnad”
Žest: pöidlad püsti Žest: viska viis
  • Noogutab (jah)
  • Pöidlad püsti (meeldib/õnnestus)
  • Viska viis (ühine rõõm)

15 kuu vanustel näete sümboolseid žeste, mis on nagu sõnad – laps noogutab pead või tõstab pöidlad püsti, et näidata nõusolekut, lehvitab käega näo ees, kui tunneb "haisu" või tõstab käe, et näidata "oota". Žestid peegeldavad nüüd mitte ainult seda, mida laps mõtleb, vaid ka seda, et nad teavad, et jagavad teistega ideid.

Kuidas õpetada:

  • Nooguta-raputa pead alati, kui märkad, et su lapsele pakutud tegevus meeldib/ei meeldi. Tee seda võimalusel lapsega silmast-silma olles, veel parem, kui oled lapsest pisut madalamal.
  • Kui märkad, et lapsel mingi tegevus õnnestus, kasuta žeste „viska viis“ või „pöidlad püsti“. Lisa mõni emotsionaalne hüüatus (Juhhuu! Jee! Äge! Nii tubli! vmt).

16 kuud

sümboolsus
Žest: 'ei tea' (õlakehitus)
  • “Ei tea” (õlakehitus/peopesad üles)
  • Muud kokkuleppelised žestid (nt “oota”, )

16 kuu vanuses kasutavad lapsed juba ka muid sümboolseid žeste, näiteks "Ma ei tea!", "Viska viis!" või isegi universaalset rahumärki. Žestid toetavad nüüd kuuldud sõnade omandamist.

Kuidas õpetada:

  • Kasuta „Ei tea!“ alati, kui märkad, et su laps otsib midagi või jääb millegi tegemisel hätta. Lisa konteksti sobiv kõne. Ole emotsionaalne.
  • Kasuta žesti „Ei tea!“ mängides mõnd mängu (nt peitus "Kas kõdi on kodus?").

Miks žestide arengutähised on olulised?  Kui lapse žestide hulk suureneb ja muutub selgemaks, on tal lihtsam hakata kasutama ka sõnu. Sageli hakkab sõnavara kiiremini kasvama teisel eluaastal (umbes 18.–21. elukuu paiku). 13

Lisaks žestidele tuleb tähele panna ka teisi sotsiaalse suhtlemise näitajaid:

  • Kas laps kasutab pilku ja miimikat, et jagada emotsioone?
  • Kas ta näitab ja osutab, et jagada tähelepanu?
  • Kas lapse häälitsuste ja žestide hulk suureneb? Millises tempos?
  • Kas mängutegevuste valik laieneb?
  • Kas laps mõistab kuuldud sõnade tähendust (nt “anna”, “tule”)?

Kui mitmes valdkonnas on korraga mahajäämus või areng ei liigu edasi, on mõistlik konsulteerida spetsialistiga. 467

Kuidas žestide kujunemist toetada 

Parim areng toimub igapäevases vastastikuses suhtluses: laps teeb midagi (pilk, häälitsus, liigutus), täiskasvanu vastab ja annab lapsele ruumi uuesti proovida. 5

1) Järgi lapse huvi

Kui laps vaatab eset, vaata sama asja. See on “ühise tähelepanu” alus.

2) Näita + nimeta

Tee žest ise ja lisa üks lihtne sõna: “anna”, “vaata”, “veel”, “hop”.

3) Tee paus

Paus (0,5–2 sekundit) annab lapsele võimaluse reageerida oma žestiga.

enamasti laps ei imiteeri žesti kohe. Jätka rahulikult modelleerimist – kordused loovad oskuse. 5

Tee kodus

Proovi 3 päeva jooksul  2–3 minuti jooksul:

  1. Pane 2 tuttavat eset nii, et laps ei saa neid kätte, kuid näeb neid.
  2. Oota: kas laps osutab, vaatab sinu poole või sirutub?
  3. Vasta kohe (anna ese), ja nimeta: “Pall.” / “Veel.”

Oluline on vastastikune suhtlus: laps annab märku → sina vastad → laps proovib uuesti. 5

Millal tasub nõu küsida

Oluline on meeles pidada, et mitme sotsiaalse suhtluse näitaja arengu hilinemine võib viidata autismile või muudele neuroarengulistele eripäradele. Avastades väikesed lüngad varajastes suhtlemisoskustes, saate oma lapsele sobivat tuge pakkuda võimalikult vara. 4

Pöördu perearsti/lastearsti või spetsialisti poole, kui:

  • 15–16 kuu vanuses ei kasuta laps peaaegu ühtegi tähenduslikku žesti (nt ei osuta, ei näita, ei lehvita). 4
  • Laps ei jaga tähelepanu: pilk ei liigu esemelt sinu poole ja tagasi. 7
  • Toimub taandareng - laps kaotab varem olnud žeste/sõnu. 6
  • Kui selliseid tunnuseid on mitu – näiteks laps ei reageeri oma nimele, osutab harva või väldib pilkkontakti – tasub konsulteerida arstiga täpsema hindamise võimaluste osas. 67

Ameerika lastearstide ühendus soovitab kõigile lastele autismi sõeluuringut 18. ja 24. kuu tervisekontrollis (lisaks tavapärasele arengu jälgimisele). 6

Millest alustada

Võid alustada sõeltestist ja/või panna kirja 5–10 tähelepanekut (mis žestid on olemas, millal laps neid kasutab, kas ta loob pilkkontakti). Sellisest ülevaatest on ka esmasel kohtumisel logopeediga palju abi.

KKK

Enamasti kujunevad žestid igapäevases suhtluses. Vanem mudeldab žeste, lisades juurde ühe sõna ja jättes lapsele aega vastata. See on sama põhimõte, mida kirjeldatakse vastastikuses suhtluses. 5

Sageli on see pigem hea märk: laps kasutab suhtlusvahendeid ja püüab sinuga kontakti hoida. Žestid võivad toetada hilisemat sõnade lisandumist. Kui aga areng seisab, mure püsib või on muid ohutegureid, konsulteeri perearsti või logopeediga. 24

Žestid on universaalne suhtlusviis ja aitavad sageli last just siis, kui sõnad on veel kujunemas. Kui peres on kaks keelt, võid kasutada sama žesti mõlema keele sõnaga (nt “anna” / “дай”), et seos oleks selge.

Ei. Vähesed žestid on üks võimalikest ohumärkidest, kuid põhjus võib olla erinev (sh üldine areng, kuulmise eripärad). Oluline on vaadata tervikut: pilkkontakt, ühine tähelepanu, mäng, reageerimine nimele, osutamine jne. Kui mure püsib, konsulteeri perearstiga. 67

Allikad

  1. First Words Project (Florida State University). 16 Gestures by 16 Months (PDF), 2018. https://firstwordsproject.com/wp-content/uploads/2018/02/16-Gestures-x16-Months.pdf (vaadatud 08.02.2026)
  2. Kuhn LJ, Willoughby MT, Wilbourn MP, Vernon-Feagans L, Blair CB. Early Communicative Gestures Prospectively Predict Language Development and Executive Function in Early Childhood. Child Development, 2014. https://academic.oup.com/chidev/article/85/5/1898/8260624 (vaadatud 08.02.2026)
  3. Rowe ML, Özçalışkan Ş, Goldin-Meadow S. Early gesture selectively predicts later language learning. (vabalt kättesaadav kokkuvõte/artikkel Europe PMC kaudu), 2008. https://europepmc.org/articles/PMC2677374 (vaadatud 08.02.2026)
  4. Centers for Disease Control and Prevention (CDC). Milestones by 15 Months, 2025. https://www.cdc.gov/act-early/milestones/15-months.html (vaadatud 08.02.2026)
  5. Center on the Developing Child, Harvard University. Serve and Return Interaction Shapes Brain Circuitry. https://developingchild.harvard.edu/key-concept/serve-and-return/ (vaadatud 08.02.2026)
  6. American Academy of Pediatrics (AAP). Autism Spectrum Disorder (sh sõeluuringu soovitused 18 ja 24 kuu vanuses). https://www.aap.org/en/patient-care/autism/ (vaadatud 08.02.2026)
  7. Centers for Disease Control and Prevention (CDC). Early Warning Signs of Autism Spectrum Disorder (PDF). https://www.cdc.gov/ncbddd/actearly/autism/curriculum/documents/handouts/ews_handouts_508_final.pdf (vaadatud 08.02.2026)
Logopeediakliiniku logo