Afaasia

Afaasia on omandatud kõne- ja keelehäire, mis tekib tavaliselt pärast aju kõnekeskuse kahjustust. Kõige sagedasem põhjus on insult, kuid afaasia võib tekkida ka ajutrauma, ajukasvaja, põletiku või neurodegeneratiivse haiguse tagajärjel. 1

Ava kontaktivorm Vastame tavaliselt 1-3 tööpäeva jooksul.

Kiire orientiir

Tegutse kohe Kui sümptom tekkis järsku
  • näo ühe poole allavajumine, käe/jala nõrkus või tundetus
  • kõne muutub järsku segaseks või kõnest ei saa aru.
  • tugev äkiline peavalu, teadvushäire, tasakaaluhäire

Helista 112 (insuldikahtlus). Iga minut loeb. 6


 Kui inimene on juba arstlikult jälgimisel
  • küsi saatekirja/rehabilitatsiooniplaani raames logopeedi hindamist
  • kasuta suhtlemisel erinevaid võtteid - joonistamine, kirjutamine, žestid jms
  • kui tekib neelamisraskus, konsulteeri kohe (eriti köhimine söömise/joomise ajal)

Afaasia võib esineda koos düsartria või apraksiaga ning mõnikord ka neelamisraskusega. 1

Mis on afaasia?

Afaasia korral võib olla häiritud üks või mitu keelelist oskust: kõnest arusaamine, rääkimine, sõnade leidmine, lausete moodustamine, lugemine, kirjutamine.  1

Oluline on, et afaasia ei tähenda, et inimesel oleks mõtlemise või intellekti häire. Sageli inimene teab, mida ta tahab öelda, aga ei leia sõnu või ei saa kõnet piisavalt töödelda. Näiteks võib afaasia avalduda nii, et inimene ütleb vale sõna, jääb sõna otsima, räägib väga lühikeste fraasidega, ei saa keerulisest jutust aru või ei suuda loetut/kirjutatut mõista. 2

Kuidas afaasia võib välja paista

  • sõnad ei tule meelde, laused jäävad pooleli
  • rääkida on lihtsam kui mõista (või vastupidi)
  • telefonikõned, grupivestlus ja müra raskendavad
  • lugemine ja kirjutamine on häiritud

teised diagnoosid

  • düsartria – ebaselge kõne, kõneorganite koordinatsiooni häire
  • kõne apraksia – motoorne planeerimine on häiritud
  • kognitiivsed muutused (väsimus, tähelepanu) võivad suhtlust mõjutada

Need võivad esineda koos – seetõttu on hindamine oluline. 1

Esimesed nädalad

Afaasia võib tekkida järsku (nt insuldi järel) või harvem areneda tasapisi (nt kasvaja või progresseeruva neuroloogilise haiguse korral). Insult on kõige sagedasem põhjus. 1

Pärast ajukahjustust toimub ajus aktiivne taastumine: mõnel inimesel on esimestel kuudel märgatav paranemine isegi ilma teraapiata, kuid logopeediline sekkumine aitab taastumist  ja suhtlemist igapäevaelus parandada. 1

Eestis on insuldijärgne taastusravi sageli meeskonnatöö (arst, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed jt). 5

Kuidas logopeed aitab?

Logopeed hindab suhtlemisoskust (rääkimine, mõistmine, lugemine, kirjutamine) ja seab koos inimesega eesmärgid, mis on igapäevaelus olulised. Sageli kaasatakse ka pereliikmeid. 1

Mida sekkumine võib sisaldada

  • harjutused sõnaleidmiseks, mõistmiseks ja lause loomiseks
  • funktsionaalse suhtluse treening (igapäevased olukorrad)
  • lugemise-kirjutamise taastamine või kompenseerivad võtted
  • AAC/abivahendid (pildid, kommunikaator, digirakendus) vajadusel

Logopeediline parandab insuldijärgse afaasiaga inimeste funktsionaalset suhtlust ning keeleoskust võrreldes teraapia puudumisega. 3

mida silmas pidada

  • alusatatakse sageli jah-ei küsimustest, võtmesõnade kasutamisest
  • arvestatakse kiire väsimusega, seepärast on esialgu sekkumised lühiajalised
  • vajadusel saab osa tööst teha kodus juhendatud harjutustega

Digivahendid ja kaugteraapia võivad olla lisavõimalus, eriti kui kodust lahkumine on keeruline. 1

Suhtlemise toetamine kodus

Kodune tugi tähendab suhtlus toetamist igapäevaselt, et inimene saaks osaleda ja otsustada. 7

Kui sina oled suhtluspartner

  • räägi rahulikult, lühikeste lausetega; üks mõte korraga
  • anna aega vastamiseks; ära täida pause tema eest
  • vähenda taustamüra (TV, raadio) 
  • küsi valikvastustega: “tee või kohv?” 
  • kirjuta võtmesõnu, kasuta žeste, pilte või “sõnavihikut”

Need võtted on osa suhtluspartneri treeningust. 1

Väldi:

  • liigne lihtsustamine - võib võtta inimeselt väärikuse
  • pidev parandamine ja testimine (“ütle uuesti…”) – väsitab
  • rääkimine inimesest mööda, nagu teda poleks ruumis
  • liiga pikad vestlused

Afaasia võib tekitada frustratsiooni ja isolatsiooni – keskkond saab seda oluliselt vähendada. 2

Millal pöörduda?

1) Pöördu koheselt

Kui keele- või kõnehäire tekib järsku (isegi kui see vahepeal leeveneb), käsitle seda võimaliku insuldina. 6

  • Face: nägu vajub ühepoolselt alla
  • Arm: käsi ei tõuse / tekib nõrkus
  • Speech: kõne muutub segaseks või arusaamine halveneb
  • Time: aeg helistada 112

2) Planeeritud abi (arst + logopeed)

  • pärast insulti/ajutraumat, kui suhtlemine on muutunud (ka kergelt)
  • kui lugemine-kirjutamine või tööalane suhtlus ei taastu ootuspäraselt
  • kui probleem areneb tasapisi (vajab arsti hindamist)

Insuldijärgses taastusravis on suhtlemise ja neelamise taastamine peamised eesmärgid. 5

KKK

Mitte tingimata. Afaasia võib tekkida insuldi või traumaga järsku ja see on eelkõige keelehäire. Dementsuse korral lisanduvad tavaliselt teised kognitiivsed muutused; mõnel progresseeruval haigusel võib esineda ka primaarne progresseeruv afaasia. 1

Mõnel inimesel võib paranemine olla väga hea, mõnikord ka täielik. Sageli selgub püsivuse ulatus esimeste kuude jooksul, kuid areng võib jätkuda kauem ning teraapia toetab seda. 1

Nii vara kui tervislik seisund lubab. Varajane hindamine aitab valida eesmärgid ja toetab sihipärast harjutamist. Rehabilitatsioonis on logopeed meeskonnaliige, kes kaasatakse, kui esineb suhtlemise ja/või neelamise häire. 4

See on tavaline – väsimus ja frustratsioon on suured. Alusta suhtlusvõtetest (küsimused, võtmesõnad, aeg) ja vali 5–10 minuti kaupa tegevusi, mis seostuvad igapäevaeluga. 1

Kõige rohkem aitab, kui inimene jääb vestlusesse kaasatuks, talle antakse aega ja valikuid, ning temaga räägitakse kui täiskasvanuga. 1

Allikad

  1. National Institute on Deafness and Other Communication Disorders (NIDCD). Aphasia. Last updated 2025. Terviseinfo (USA, NIH). https://www.nidcd.nih.gov/health/aphasia
  2. Royal College of Speech & Language Therapists (RCSLT). Aphasia overview. 2026 (lehel kuvatud). Kliiniline ülevaade (UK). https://www.rcslt.org/speech-and-language-therapy/clinical-information/aphasia/
  3. Cochrane. Speech and language therapy for language problems after a stroke (CD000425). Süsteemne ülevaade. https://www.cochrane.org/evidence/CD000425_speech-and-language-therapy-language-problems-after-stroke
  4. NICE (UK). Stroke rehabilitation in adults (NG236). Last reviewed 18 Oct 2023. Ravijuhend. https://www.nice.org.uk/guidance/ng236
  5. Ravijuhend.ee. Insuldijärgne taastusravi. Patsiendijuhend (Eesti). https://www.ravijuhend.ee/patsiendivarav/juhendid/166/insuldijargne-taastusravi
  6. NHS. Symptoms of a stroke. Last reviewed 12 Sep 2024. Terviseinfo (UK). https://www.nhs.uk/conditions/stroke/symptoms/
  7. Aphasia United. Best Practice Recommendations for Aphasia. 2022. Konsensussoovitused (rahvusvaheline). https://www.aphasiatrials.org/wp-content/uploads/2022/10/Aphasia-United-BPR-English.pdf

Seotud teemad

Täiskasvanutele (nõuannete ülevaade) Düsartria Neelamisraskused Häälehäired Hindamine ja raviplaan

Soovid abi järgmise sammu valikul?

Kirjelda lühidalt olukorda (millal algas, mis on kõige raskem, kas on insuldi/trauma diagnoos või ravi pooleli). Aitame suunata sobiva teenuse või järgmise kontakti juurde.

Ava kontaktivorm Helista: +372 5502230 Kui sümptom tekkis järsku: 112.
Logopeediakliiniku logo

J. Sütiste tee 17, Tallinn

+372 550 2230 info@logopeed.ee

Ava kontaktivorm Vaata teenuseid

Logopeediakliinik

Info & Tugi