Vali keel

Düsartria täiskasvanul

Düsartria tekib kesknärvisüsteemi teatud piirkondade kahjustuse tagajärjel. Düsartria korral on kahjustunud hääldamine, hääl, (kõne)hingamine, kõne tempo, rütm ja kiirus ning prosoodia. [2][3]

Ava kontaktivorm Vaata: hindamine ja raviplaan
Vastame tavaliselt 1-3 tööpäeva jooksul.

Mida tähele panna

Lihaste puuduliku koostöö tulemusel võib esineda ka düsfaagia ehk neelamishäire.

Pöördu koheselt arsti vastuvõtule, kui[6]
  • kõne muutus tekkis äkki (minutite–tundide jooksul) — eriti kui lisandub näo, käe või jala nõrkus, tasakaaluhäire või nägemise muutus; [6]
  • tekib tugev neelamisraskus, lämbumistunne; [7]
  • inimene ei suuda end üldse arusaadavaks teha ja see on esmakordne olukord.
Pöördu spetsialisti poole, kui…
  • kõne on muutunud tasapisi ning väsimuse või päeva lõikes on muutlik; [4]
  • lähedased paluvad üha sagedamini korrata või kõne on telefonis eriti raskesti mõistetav; [2]
  • kõne selguse muutusega kaasneb hääle muutus või neelamise ebamugavus. [1]
Hea järgmine samm on logopeediline hindamine, sageli koostöös arstiga. [5]

Mis on düsartria 

Düsartria korral esineb kõneliigutuste realiseerimine - kahjustunud on kõne arusaadavus ning mõistetavus. [2][3]

Düsartria võib avalduda nii, et…
  • hääldus on ebaselge (lähedased kirjeldavad  “kuuma kartuli” kõnet); [1]
  • hääl muutub kähedaks, nõrgaks või pingutatuks; [2]
  • tempo on liiga kiire või liiga aeglane, pausid ei tule õigesse kohta; [4]
  • kõne on hommikul parem, õhtul kehvem. [4]
Oluline eristus
  • Afaasia mõjutab kõne mõistmist ja/või sõnade leidmist ning lause loomist (keele funktsioon). [5]
  • Kõne apraksia (mõnel juhul) tähendab, et kõneliigutuste planeerimine on kahjustunud. [4]
  • Düsartria on pigem lihasjõu/koordineerituse kahjustus. [3]
NB! nimetatud seisundid võivad koos esineda — sellepärast on hindamine tähtis. [4]

Miks düsartria tekib

Düsartria tekib siis, kui kesknärvisüsteemi teatud osad, mis juhivad kõnet, saavad kahjustada või ei tööta tavapäraselt. [2][3] Levinud põhjused on näiteks insult, ajutrauma ning neuroloogilised haigused (nt Parkinsoni tõbi, sclerosis multiplex) —  täpne põhjus vajab arsti hinnangut. [2][4]

Kuidas logopeed saab aidata

Logopeediline töö on enamasti üks osa taastumis- või raviteekonnast ning toimub vajadusel koostöös neuroloogi, taastusarsti, füsioterapeudi ja teiste spetsialistidega. [5] Eesmärk on igapäevase toimetuleku parandamine.

1) Hindamine 
Vaatame koos, millised kõne osad on rohkem kahjustatud: hingamine, hääl, artikulatsioon, tempo/rütm ja kõne arusaadavus erinevates olukordades. [4]
2) Harjutused ja strateegiad
Harjutused valitakse eesmärgi järgi (nt tempo, rõhk, artikulatsiooni ulatus, kõnehingamine). Samavõrd tähtsad on strateegiad, mis aitavad igapäevaselt paremini toime tulla. [4][7]
3) Lähedaste juhendamine
Sageli paraneb suhtluse sujuvus märgatavalt, kui ka pereliige/hooldaja saab abistavad võtted: kuidas küsida, kuidas toetada ja kuidas anda aega. [7]
4) Alternatiivsed suhtlusviisid (vajadusel)
Kui kõne on ajutiselt või püsivalt väga ebaselge, võib abiks olla lihtne alternatiivsete võtete kasutamine: märksõnade kirjutamine, piltkommunikatsioonivahendid või digilahendused. [4]
Mida on realistlik oodata?

Kui põhjus on püsiv (nt insultijärgne), on eesmärk sageli kõne arusaadavuse toetamine ja oskuse ülekandmine igapäevaolukordadesse. [5] Kui põhjus on progresseeruv, on eesmärgiks arusaadavuse säilitamisel, energiakasutuse juhtimisel ja sobivatel kohandustel. [8]

Kuidas kodus toetada 

Kodune keskkond ja suhtlusviis võivad olla sama olulised kui harjutused. [7]

  • vähenda taustamüra (TV/raadio);
  • istu näoga inimese poole;
  • lepi kokku, et räägib üks inimene korraga.
  • lase lõpetada ilma kiirustamata;
  • tee pause ja aeglusta tempot;
  • kui vaja, palu korrata üks sõna või märksõna, mitte kogu lauset.
  • hoia pliiats/paber käepärast (märksõnad);
  • küsi jah/ei küsimusi, kui inimene väsib;
  • sõnasta ümber, täpsusta: “Kas sa mõtled, et…?”
Kui kaasneb neelamisraskus

Kui toidu/joogi neelamine on ebamugav, tekib köha söömisel-joomisel või hääl muutub pärast joomist märjaks, tasub seda arutada arstiga ning vajadusel logopeediga. [7] Vaata ka: neelamisraskused.

KKK

Ei. Düsartria põhjuseid on mitu. [2][4] Küll aga on äkki tekkinud kõnehäire insuldi sage tunnus. [6]

Afaasia mõjutab keelekasutust (sõnade leidmine, lauseloome, mõistmine). [5] Düsartria on pigem kõne realiseerimise raskus (lihasjõud/koordineeritus). [3] Need võivad ka koos esineda. [4]

Jah — siis on fookus sageli säilitamisel, väsimuse juhtimisel ja suhtluse kohandamisel. See võib vähendada pinget ja hoida suhtlemise võimalikult sujuvana. [8]

Mõnikord on lihtsad võtted juba suureks abiks. Düsartria puhul on oluline, et strateegiad sobiksid sinu kõne mustriga ja igapäevaolukordadega. [4]

Kui söömisel-joomisel tekib köha, lämbumistunne, hääl muutub märjaks või kaal langeb. Vaata ka neelamisraskuste lehte. [7]

Sõltub olukorrast. Mõnel juhul saab teha osa tööst distantsilt (nt suhtlusstrateegiad, lähedaste juhendamine), kuid ägeda alguse, olulise neelamisraskuse või keeruka seisundi korral on kohapealne hindamine sageli asjakohasem.

Allikad

  1. Logopeediakliinik (logopeed.ee). Düsartria/ Afaasia. (veebileht). https://www.logopeed.ee/et/nouanded?id=137&view=category (Vaadatud: 2026-02-09).
  2. NHS. Dysarthria (difficulty speaking). (patsiendiinfo). https://www.nhs.uk/conditions/dysarthria/ (Vaadatud: 2026-02-09).
  3. National Institute on Deafness and Other Communication Disorders (NIDCD). Dysarthria. (sõnastik/termin). https://www.nidcd.nih.gov/glossary/dysarthria (Vaadatud: 2026-02-09).
  4. American Speech-Language-Hearing Association (ASHA). Dysarthria in Adults. (Practice Portal). https://www.asha.org/Practice-Portal/Clinical-Topics/Dysarthria-in-Adults/ (Vaadatud: 2026-02-09).
  5. Royal College of Speech and Language Therapists (RCSLT). Acquired motor speech disorders. (patsiendiinfo/ülevaade). https://www.rcslt.org/speech-and-language-therapy/clinical-information/acquired-motor-speech-disorders/ (Vaadatud: 2026-02-09).
  6. American Stroke Association. Stroke Symptoms. (patsiendiinfo). https://www.stroke.org/en/about-stroke/stroke-symptoms (Vaadatud: 2026-02-09).
  7. University Hospitals Coventry and Warwickshire NHS Trust. Dysarthria. (patsiendiinfo PDF). https://www.uhcw.nhs.uk/download/clientfiles/files/Patient%20Information%20Leaflets/Community%20Services/Therapies/Speech%20and%20Language%20Therapy%20%28Community%29/Dysarthria.pdf (Vaadatud: 2026-02-09).
  8. Royal College of Speech and Language Therapists (RCSLT). Dysarthria (introductory resource). (PDF). https://www.rcslt.org/wp-content/uploads/media/Project/RCSLT/dysarthria-plus-intro.pdf (Vaadatud: 2026-02-09).

Kui soovid, aitame järgmise sammu paika seada

Kirjelda lühidalt: millal kõne muutus algas, mis olukordades on kõige raskem ja kas kaasneb neelamise või hääle muutus.
Logopeediakliiniku logo