Neelamisraskused täiskasvanul (düsfaagia)

Neelamine nõuab täpset koostööd lihaste, närvisüsteemi ja hingamise vahel. Kui see koostöö häirub, võib söömine ja joomine muutuda ebamugavaks, aeglaseks või ohtlikuks. 

Kiire triaaž Tunnused Võimalikud põhjused Hindamine Kuidas logopeed aitab Esimesed sammud kodus
Ava kontaktivorm Hindamine ja raviplaan Vastus tavaliselt 1-3 tööpäeva jooksul.
Oluline: see info ei asenda individuaalset hindamist. Kui on ootamatu eluohtlik neelamisraskus, helista 112.

Pöördu koheselt arsti poole

  • Tekib tõsine lämbumine või õhupuudus söömisel/joomisel.
  • Sa ei suuda sülge neelata või tekib järsk lämbumise tunne.
  • Neelamisraskus tekkis järsku koos muude neuroloogiliste tunnustega (nt käe nõrkus, kõne muutus).
  • Toit/vedelik satub pidevalt hingamisteedesse ja tekib tugev köhahoog või märg hääl.
Aspiratsioon (toidu/vedeliku sattumine hingamisteedesse) võib suurendada aspiratsioonipneumoonia riski. [1] [2]

Broneeri hindamine lähiajal

  • Söömine võtab oluliselt kauem, väsitab või sa väldid teatud toite/jooke.
  • Tekib tunne, et toit jääb kurku või söögitorusse kinni.
  • On seletamatu kaalulangus, vedelikupuudus või korduvad rindkere infektsioonid.
  • Tablettide neelamine on muutunud raskeks või valulikuks.
Püsiv või süvenev düsfaagia vajab hindamist – eesmärk on ohutus ja elukvaliteet. [1]

Düsfaagia tunnused

Düsfaagia ehk neelamishäire avaldub püsivas raskuses sülje, vedelike või toidu neelamisel. Häire võib ilmneda ühes või mitmes neelamisfaasis alates suuõõnest kuni maoni.

Suu ja neel

  • toidu/vedeliku valgumine suust.
  • aeglane, ebeefektiivne või koordineerimatu mälumine.
  • toidu kogunemine põske, suulakke, keelele.
  • toit ei koondu ühtseks massiks
  • mitmekordne neelamisvajadus
  • köhimine enne neelamist, selle ajal v järgselt
  • hääle muutus peale neelamist
  • nina kaudu tagasitulev toit/vedelik
  • korduvad hingamisteede infektsioonid
  • hilinenud neelatus
  •  

Söögitoru 

  • Tunne, et toit jääb söögitorusse kinni või liigub aeglaselt alla.
  • Toidu tagasivise (regurgitatsioon) või tugev kõrvetis/refluks.
  • Valulik neelamine (eriti, kui see süveneb).
  • Röhatused või iiveldus peale söömist.
  • Sümptomid on järjest tihedamad ja rohkemate toitudega.
Kirjelda
1) Kas probleem on rohkem kurgus (köha/märg hääl) või rinnus (kinni jäämine)?
2) Kas raskem on neelata vedelikke või tahket toitu (või mõlemad)?
3) Kas on olnud lämbumistunnet, kopsupõletikke, kaalulangust?

Võimalikud põhjused 

Düsfaagia põhjused võivad olla neuroloogilised, lihasfunktsiooniga seotud, struktuursed, põletikulised, ravimitest tingitud või seotud vananemise ja üldseisundi halvenemisega. Neelamine eeldab suuõõne, neelu, kõri ja söögitoru lihaste ning närvisüsteemi täpset koostööd; häire võib tekkida ükskõik millise etapi kahjustuse korral. [3]

Sageli täiskasvanul

  • Insult ja muud neuroloogilised seisundid (nt Parkinsoni tõbi).
  • Pea-kaela piirkonna operatsioonid/kiiritus.
  • Refluks ja limaskesta ärritus/põletik.
  • Vanemaealisus.

Miks sekkuda?

  • Ohutu neelamine on eluliselt oluline (aspiratsioonirisk).
  • Sekkumine valitakse avaldumise järgi.
  • Mõnel juhul on vaja arsti hinnangut kiiresti (nt progresseeruv düsfaagia + kaalulangus).

Kuidas hindamine toimub?

Hindamine algab vestluse ja vaatlusega: millal raskus tekib, mis konsistentsi on raskem neelata, kas esineb köha, märga häält, kaalulangust või korduvaid infektsioone. Lisaks hinnatakse oraalmotoorikat, üldist seisundit, jälgitakse söömist. Vajadusel tehakse instrumentaalne neelamisuuring.

Instrumentaalsed uuringud 

  • FEES – endoskoopiline neelamisuuring, võimaldab hinnata neelu ja kõri struktuure, neelu funktsiooni.
  • MBS ehk VFSS (videofluoroskoopia) – röntgenuuring, mis võimaldab hinnata suuõõne, neelu ja söögitoru ülemise osa tööd dünaamiliselt.
FEES või VFSS  valik sõltub sümptomitest ja riskist. [4] [5]

Neelamishäirete ravi korral on sekkumine enamasti multidistsiplinaarne (logopeed, arst, vajadusel dietoloog). [6]

Kuidas logopeed saab aidata?

Logopeed toetab ohutut neelamist ja aitab taastada või säilitada neelamisfunktsiooni.

Strateegiad 

  • Asend, tempo, suutäie suurus, pausid, vajadusel topeltneelamine.
  • Keskendumine söömisele, mitte rääkida täis suuga.
  • Rahulikus keskkonnas söömine, piisav aeg.

Harjutused ja taastusravi 

  • Neelamismustri ja lihaste koordinatsiooni ja jõu  treening.
  • Koostöö arstiga, kui kahtlustatakse refluksi, põletikku või söögitoru takistust.
  • Jälgimine ja kohandused (risk võib ajas muutuda).
Kliinilist käsitlust ja ohutuspõhimõtteid koondab mh RCSLT. [6]

Söömise põhireeglid

  • Istu sirgelt; pärast sööki ära heida pikali vähemalt 30 min.
  • Väiksemad suutäied ja lonksud; aeglasem tempo; pausid.
  • Väldi erinevaid tekstuure samas toidus (nt supp tükikestega), kui need tekitavad köha.
  • Kui köhid: tee paus, alusta uuesti alles siis, kui hingamine/hääl on taastunud.

Pane kirja 

  • Mis tekitab rohkem probleemi: vedelik, tahke, kuiv, kiuline?
  • Kas köha tekib neelamise ajal või pärast?
  • Kas esineb märga häält,  õhupuudust, hingamisteede infektsioone?
  • Kas sümptomid süvenevad ja kas on kaalulangus/vedelikupuudus?

Kui sümptomid püsivad või süvenevad, on mõistlik pöörduda perearsti ja/või logopeedi poole. [1]

KKK

Vanusega võivad muutuda lihaste jõud ja koordinatsioon, kuid püsiv või süvenev neelamisraskus vajab hindamist. Eesmärk on ohutuse tagamine ja mugavus – enamasti saab olukorda parandada või vähemalt riske vähendada.

Mitte alati. Köha võib olla kaitsemehhanism. Samas, kui köha on korduv või lisandub märg hääl, kaalulangus või hingamisteede infektsioonid, tasub konsulteerida spetsialistiga. [1] [2]

Ei. Konsistentsi muutmine võib aidata mõnel juhul, kuid seda ei tehta igaks juhuks. Vale lahendus võib vähendada vedeliku tarbimist.

FEES on endoskoopiline uuring (hinnatakse neelu struktuure ja funktioneerimist), MBS ehk VFSS on röntgenuuring, mis näitab neelamist erinevates etappides. Uuringu valik sõltub sellest, mida on vaja hinnata. [4] [5]

Kui neelamisraskus püsib, süveneb, põhjustab kaalulangust/vedelikupuudust või esineb hingamisteede infektsioone. [1]

Allikad

  1. NHS. Dysphagia (swallowing problems). https://www.nhs.uk/symptoms/swallowing-problems-dysphagia/
  2. Mayo Clinic. Dysphagia – Symptoms and causes. https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/dysphagia/symptoms-causes/syc-20372028
  3. Guy’s and St Thomas’ NHS Foundation Trust. Dysphagia (swallowing problems). https://www.guysandstthomas.nhs.uk/health-information/dysphagia-or-swallowing-problems
  4. ASHA. Flexible Endoscopic Evaluation of Swallowing (FEES). https://www.asha.org/practice-portal/resources/flexible-endoscopic-evaluation-of-swallowing/
  5. ASHA. Videofluoroscopic Swallow Study (VFSS). https://www.asha.org/practice-portal/resources/videofluoroscopic-swallow-study/
  6. RCSLT. Eating, drinking and swallowing guidance. https://www.rcslt.org/members/clinical-guidance/eating-drinking-and-swallowing/eating-drinking-and-swallowing-guidance/
Ava kontaktivorm Kirjuta lühidalt: (1) vedelik vs tahke, (2) köha/märg hääl, (3) kui kaua kestnud ja kas on kaalulangus/infektsioone.
Logopeediakliiniku logo

J. Sütiste tee 17, Tallinn

+372 550 2230 info@logopeed.ee

Ava kontaktivorm Vaata teenuseid

Logopeediakliinik

Info & Tugi